On külmunud maa ja pääseda Ma Su juurde ei saa !

Päev, mida ma kannan endaga alati kaasas. Ma olen õnnelik, sest sain teha kõik endast oleneva, et Sa tunneksid kuidas sind igatsen. Mul on siiralt hea meel, et te kõik mul olemas olete. Tänu teile olen ma pidanud üsnagi hästi vastu. Aitäh, et mõtlesite eile Jürgeni peale, talle kindlasti meeldis see. Meie rõõmupall nagu ta oli. Tundes Jürgenit ütleks ta kindlasti, et ärge olge kurvad, tundke elust rõõmu ja armastage ning hoidke teineteist. Uskuge, Ta tunneb kuidas Me Teda meenutame ja igatseme ning Ta on selle üle väga rõõmus. See näitab kui palju Jürgen meile tähendas ja mida kõike Ta meile oma kohalolekuga õpetanud on. Siiani püüan asju võtta sama kergelt kui tema ja kõigest väest püüan võtta elult kõike mida võtta saab, sest miks peaksime elu raiskama, kui need inimesed, kes seda vajasid sellest ilma jäid. Oleme mõtetes Sinuga Kallis!










Nähes surnuaial kui paljud teda meeles pidasid, tegi mul südame soojaks. Lisaks eilsetele küünaldele kumas terve nädalavahetus Tema puhkekoha ümbrus. Möödunud nädalavahetus oli emotsionaalselt väga raske, kuid nüüd tean, et vaatamata oma tunnetele suudan ma hakkama saada. Armastan oma pere, te olete olnud mulle toeks meeletutes kogustes. Kallistan teid Kõiki!!

Ja loomulikult sind Mu Kallis Ingel

Minu kallis Ingel

Viimasel ajal olen olnud võrdlemisi liimist lahti. Lähen väga kergesti rivist välja, mis ei ole tegelikult üldse hea, sest sellevõrra on mind ka raskem välja kannatada. Üks hetk võin naeratada ja siis kohe sekundiga langeda pisaratesse. Hetkel on mul ajad suhteliselt rasked ja seda just minu tunnetes ja mõttemaailmas. Ükskõik kui väga ma ka ei püüaks mõelda argielu asjadele ja õppimisele, siis ikka mu mõtted satuvad lendama kas siis minevikku või lootustesse, et tuled tagasi mu juurde.

Tunnen ennast väga poolikuna, lõhki rebituna. Tänane päev on aastate vältes veedetud rõõmsates toonides, kuid täna on minu sees teistmoodi emotsioonid. Vaatamata kõigele kurvale olen ma siiski väga õnnelik, et meie teed kord ristusid. Kallis, Sa õpetasid mulle palju, muutsid mind paremaks inimeseks ja selle kõige eest olen ma väga tänulik. Me tundsime teineteist läbi ja lõhki, me võisime mõista teineteist ka ainult silmadest. Sa olid väga hooliv ja armastav mees. Kui keegi oli sulle südamesse pugend, siis temast loobuda polnud võimalik. Mind kandsid sa lausa kätel, tundsin sinu tuge ka kõige hallimas päevas. Sa suutsid minu mõttemaailma muuta paremuse poole, sest sa teadsid kuidas ma kõike südamesse võtsin. Kallis, sa muutsid mu murekoormad alati kergemaks, hindasid mind väga ja püüdsid tõsta mu enesehinnangut. Igatsen sinu sooje sõnu ja laulujoru. Olid minu väike ilueedi, prints metsikul opelil. Ma mõtlen sinust iga päev ja sellest kui kuradima hea oli mul sinuga. Pidevalt sind nähes, kuuldes su naeru ja tundes sinu armastust.

Viimasel ajal tunnen ennast kuidagi väga üksikult, ma ei teagi mis seda tunnet minus täpselt tekitab jaIgatsus Sinu järele on aina kasvanud. Vaatamata kõigele juhtunule mõistan, et minust on saamas tugevam isiksus. Mul on oma arvamus, mida ei karda ma enam välja öelda. Koolist on mul suhteliselt ükskõik, olenemata kui palju ma ka ei ole oma homse eksami jaoks pingutanud, ei suuda ma siiski keskenduda ega selleks õppida. Saab mis saab. See ongi elu, millele tuleb vastu seista, mitte põgeneda. Kui ta on saatnud su teele takistused, siis tuleb need alla neelata olenemata kui raske see ka olema ei peaks. Armid tekivad, kuid nendega tuleb edasi elada ja õppima nendega arvestama.

"I always think of you before I fall asleep. The words you said, the way you looked. The things we laughed about, the silent moments we shared. And when I dream, I’ll dream of you. Because it’s about you, it’s always about you."

Igatsen sind tohutult. Oled mu maailm, milleta on raske siin elus edasi olla. Mõtlen sinust ja ootan juba millal saame taas hoida käest kinni, suudelda ja nautida teineteise seltskonda, Igatsen su naeru ja seda kuidas sa mind alati hoidsid ning minu eest hoolt kandsid. Sa olid parim, keda tahta ja kellega need kolm aastat veeta. Tahaksin nii väga sinu juurde, aga kahjuks pean igal õhtul pisaratega uinuma, sest nüüd tean, et sind ei tule.Tulen ise, ja loodetavasti seda õige pea. Me kohtume  seal, kus oled sina  ja siis ei jäta me kunagi teineteist.  

Mu Kallis Ingel ning Täht, mis särab eredamalt kõige pimedamal ööl

Üksindus

Nüüdsest on Jürgeni facebooki konto kustutatud. Mul ei ole enam kohta kuhu piiluda, et meenutada meie ühiseid aegu ja tema mälestusi koos oma sõpradega. Olen nüüdsest vallaline, sest facebook ei kajasta enam, et olen suhtes kasutajaga Jürgen R. Aga mul on sellest ükskõik, sest hinges jään alatiseks suhtesse oma kalli Ingliga. Ma tunnen nagu oleks ma kaotanud midagi väga olulist ja suurt. Ma oled minu mõtetes, minu maailmas. Kursaõde küsib mult pidevalt, et kas olen taas oma mullis, jah seda võib nimetada minu mulliks, sest sinust mõtlemine viib mind kaugele tegelikusest. Ta viib mind sinu juurde. Oeh, nii raske on kirjeldada teile mida ma oma südames tunnen, millegi pärast tunnen nagu mu elu oleks elatud. Pole eesmärke, pole unistusi, sest kõik sai purustatud vaid ühe hetkega. See kõik mida ma oma südames tundsin oli nii hea, ma teadsin, et mind armastatakse, ta pani mind alati tundma kui kõige õnnelikum Printsess. Ma vajan teda, tema kallistusi, häid sõnu ja naeru.






Oma kahe päevaga olen aru saanud, et mind ootab ees kaks väga rasket nädalat. Nende päevadega olen valanud väga palju pisaraid. Ükskõik mida ma ka ei tee, mu mõtted on siiski vaid ühes kohas. Tegin suure vea, otsustades jääda selleks nädalavahetuseks Tartusse. Tunnen tugevat vajadust minna surnuaeda, süüdata küünal ja öelda oma kallile sõnu, mis paneks teda hästi tundma. Tahan magada oma voodis ja tunda tema hinge oma kõrval. Ma tean, et ta on metsanurgas. Raske on hingata, kõik on nii keeruline ja pisarad aina voolavad müüda põski alla. Palusin oma õde ja ema, et nad süütaksid ka minu eest küünlaid, sest hauale ma kahjuks ise ei jõua. Põletan küll kodus küünlaid, aga see pole siiski see. Mu kallis õde lausus Jürgenile kõik mida ma palusin. Olen väga tänulik sulle kallis õde. See oli minu jaoks väga oluline.

Kaisa, sa oled sõbranna kes peaks kindlasti igalühel olemas olema. Ma olen siiralt õnnelik, et sa mul  oled. Oma kiire elutempo juures suudad sa minule mõelda ja pidevalt uurida, et kuidas mul läheb. Täna panid sa tundma mind väga õnnelikuna. Ma küll nutsin, kuid need olid siiski pigem õnnest. See, et ma sellel nv-l ei saa ise minna Jürgeni juurde muudab kind väga kurvaks. Teadmine, et mul on sõbranna, kes mõeldes mulle läks ja süütas küünla pani mind siiralt nutma. See oli väga oluline minu jaoks jaSa tead kuidas minu tuju paremaks teha. Siiani ei suuda nutmist lõpetada. Aitäh teile Kaisa, ema ja Kaia. Nüüd tean, et Jürgen tunneb et mõtlen talle, ega pole teda unustanud. Ma ei taha enam kunagi Tartu nii kauaks jääda, sest vajan oma musirulli. ARMASTAN TEID KÕIKI.

Tirin need taas lahti

Meid ootab ees 8.dets. See päev on nüüdsest aasta kõige kurvem päev, sest pean selle veetma üksi, olles aastaid tähistanud seda päeva kui oma kallima sünnipäeva. Tänavu ei saa ma valida kingitust ja muuta teda kõige õnnelikumaks inimeseks. Olen väga palju mõelnud Jürgeni facebooki konto peale, seda ei ole veel kustutatud ning millegi pärast tunnen nagu selle peaks kätte võtma. Loomulikult ei taha ma seda, sest aegajalt leian end ikka tema kontot vaatamas. Ma tahaks seda alatiseks endale hoida ja salvestada. Üks peamisi põhjusi miks tahame me Urvega mõlemad selle ära kustutada on tema ees ootav sünnipäev. Uusn, et meile mõlemile oleks see väga raske, kui keegi hakkaks talle õnne soovima või midagi taolist. Seda ei ole meile vaja.

 Olin seda vaid oma peas mõelnud, nüüd aga kui Urvel külas käisin ja ta minuga sellest rääkima hakkas vajusin ma otsemaid kurbusesse ja pisaratesse. Mul oli millegi pärast selline tunne nagu peaks ma oma kalli Ingli taaskord kaotama, nagu  saaks ma ise tema kaotamist valida. Ma ei taha mitte kunagi temast loobuda ja tema konto kustutamine tekitab minus sellise tunde nagu loobuks ma temast igaveseks. Tegelikult see ei ole ju nii. Ta on igal mu sammul meeles, kõik meenutab mulle teda, 

Igatsen

Eile võtsin kätte oma vana telefoni ja hakkasin meie sõnumi vestlust vihikusse üles kirjutama. Ma ei tea miks ma seda teen, kriibin vaid oma armidel, mis ei taha mitte kunagi ära paraneda. Ma vajan teda nii väga ja tema öeldud sõnade taaslugemine paneb mind tundma, et ta on mu läheduses, just nagu ütleks ta neid sõnu mulle isiklikult. Mulle meenuvad kõik meie läbielatud ajad, temale omased sõnad ja ütlemised. Ta oskas panna mind tundma kui kõige õnnelikum Printsess siin planeedil. Need sõnumid on kui armastuskirjad mu hingele.

Nende lugemine viib mind sügavale kurbusesse, sest ma tean, et ma ei saa seda imelist aega enam mitte kunagi kogeda. Miks teen ma endale nii!!! Ma tõesti ei suuda ilma teda tundmata, ükskõik kui palju ma ka ei proovi, ei suuda ma teda peast välja lüüa või leppida sellega,et teda enam ei ole. Mu Ingel elab minust veel edasi.


 

Sain hakkama

Eelmisel nädalal sain oma tätoveeringu tehtud. Kõik see oli mõeldud mu kalli Ingli mälestuseks. Ma olen nii uhke selle üle ja see ongi peamine. Kannan teda endaga alati kaasas, ka siis kui olen 70.aastane.

Kõige enam läks mulle südamesse  see, kui Jürgeni ema seda nägi. Ta silmas valgusid pisaraid täis ja meid ühendas üks suur soe kallistus. Lahkusin tema juurest nutetud silmade ja märgade põskedega. See oli väga siiras ja südamlik hetk.

Nüüd on vähemalt kaks inimest kellel on Jürgeni tätoveering.

I miss you Honey

Nüüd saan asuda tööle

Sain täna kätte albumi, mida olen oodanud peaaegu pool kuud ja millest olen unistanud vähemalt veerand aastat. Ma ei suutnud otsustada millist ma täpselt tahan ja kust ma tellima peaks. Lõpuks võtsin ennast kätte ja tellisin ära, mis sest, et iga päev kahtlesin kas see tuleb ikka ideaalne ja kas suudan sellega rahule jääda. Täna kui kääridega rahmeldasin ja pakki avasin suutsin alguses veidikene pettuda, aga albumit uuesti vaadates nägin siiski  kui ilus see on. Usun, et mul oli lihtsalt mingi pilt silme ees, et milline album välja näha võiks. Olen väga rahul, kohe väga väga rahul, sest album on korralikult tehtud, peal on meie pilt ja kirjeldamatult palju ütlev  pealkiri, mis muudab kõik väga heaks. Olen rahul ja loodan, et ka teistele meeldib.

Nüüd saan hakata meie ühiseid  mälestusi koguma. Ma ei kiirusta, ega püüa seda valmis teha ei Jürgeni sünnipäevaks ega ühekski teiseks tähtpäevaks. Tahan panna sinna oma südame ja teha seda heaolutundega. Kõik peab tulema ideaalne.

Kus tahan olla ja kuhu minna

Olen aru saanud, et elu on täis keerulisi keerdkäike. Ma ei tea kunagi, millal tabab meid valus löök või õnnepuhang. Me ei suuda oma saatust juhtida. Olen alati tundnud, et nii kuidas mõtleme, siis nii ka elama. Kahjuks pole see nii lihtne. Ma poleks iial uskunud, et mind kunagi ootab ees selline katsumus. Tunnen, et edasi pean elama, nagu oleks see mu viimane päev. Mõtlen tihti, et kuidas kõik hetkel oleks, kui sa seisaksid mu kõrval. Meie ühiste mälestuste kataloog oleks kordades paksem.

 Ma tunnen iga hetk sinust kohutavalt puudust. Sa oled minu Ingel ja inspiratsioon, kellele süütan igal õhtul küünla, et saaksid taas mu juurde lennata. Sinust mõeldes kaotan ajatao ning need tunded, mis minus tekivad kuhjavad mind pealaest jalataldadeni üle. See on parim tunne, sest olid Mu Maailma Parim Mees.

Kui minuga peaks midagi sellist juhtuma, et peate minuga igaveseks hüvasti jätma, siis palun tehke endast kõik oleneva, et ma saaksin heita oma kõige armsama kõrvale. Tahan olla tema läheduses, tunda teda ja temnaga lõpuks ühises mullal kokku saada. Usun, et meie hinged leiavad üksteist pilvepiiril üles. Ma tean, et ta ootab mind.

Tahan olla vaid sinu juures.

See ei olnud hea tunne

Nädalavahetusel sain halva kogemuse osaliseks. Olen koguaeg kartnud minna avalikku kohta,eriti just sinna kus on palju tuttavaid inimesi, sest tunnen, et mind saadavad pilgud. Nii nagu ka terve augustikuu ei suutnud ma kordagi minna poodi, (istusin alati autos), olen ka nüüd natuke pelglik. Laupäeval tegin suure vea minnes kohta, kus võib olla väga palju tuttavaid, lootsin et kõik läheb hästi. Ühtäkki otsustas üks tuttav minuga vestlust alustada teemal, mis on minu jaoks väga hell. Algselt uskusin, et ta räägib millestki muust, siis aga kui taipasin, mida ta mulle tegelikult öelda tahab uppusin pisaratesse. Nii valus oli.

Võib-olla kõige rohkem tegigi mulle haiget see, mida ta mulle ütles, sest ma tundsin et see ei ole nii. Ta oli siiras ja aus, ta kiitis mind, et olen endaga hakkama saanud. Olen tugev isiksus ja tal on minu üle hea meel. Sel hetkel raksatas kõik minu sees, see teadmine, et olen tugev oli minu jaoks nii võõras. Ma tundsin, et ma ei ole seda. Ka minu järgneb käitumine ei tõestanud seda. Oleks ma siis ainult pisaraid valanud, selle asemel ma hoopis ladistasin nutta nii mis jube ja seda kõikide nähes, Ma olen õnnelik, et mul on selline sõbranna, kes mu kohemaid koju tõi, ma ei suutnud enam seal olla.

Mul on siiani häbi oma tegude üle. Kõik lohutasin mind ja püüdsid aidata, aga kohati ärritusin ma veelgi.sest nii pajud ütlesid, et olen juba üle saanud ja tugev, aga see ju ei ole nii.Noormees vabandas mu ees, aga ma ei ole üldse tema peale pahane. Ta tahtis ainult head.Nüüd ei lähe ma tükk aega sellisesse kohta kus mind tuntakse. Tahan olla üksi ja endale lähedatste inimestega.

Kaks olulist asja

Jürgenile pühendatud album on lõpuks köitmisel. Kõige rohkem olen ma rahul selle pealkirjaga, millega läks küll kaua, aga ideaalne sain ta sellegipoolest. Ootan juba suure närvikõdiga, sest tahan hoida seda oma kätel ja meie ühised mälestused sinna kirja panna. Pealkirja avaldan alles siis, kui olen selle kätte saanud. Ühe unistusega olen saanud juba väga olulise suure sammu tehtud Ja teisega vajaksin teie arvamust. Nagu te arvatavasti mu ühest eelmisest postitusest lugenud olete, siis teate on tahan tätoveeringut teha. Kavand on mul juba ammu olemas, kuid kõige rohkem raskusi tekitab mul koha valik. Milline koht oleks kõige parem???

Jagage palun soovitusi!!!

1.See on koht, kuhu Jürgen soovis teha

2. Koht mille avastasin hiljuti.

3. Mitte kõige lemmikum 

4. Siit ei näeks ma seda, mis on halb

5.

6. Siia olen tahtnud alati teha

7.

Inglikaardid

Mulle meeldivad igasugused hingelised asjad. Ma usun hingedesse ja inglitesse ning seda, et alati keegi näeb ja valvab meid või vähemalt nii tahan uskuda.  Väiksel Inglil tulid uued kaardid välja ning nende käes hoidmine oli minu jaoks meeletu kogemus. Hetkel ongi mul selline aeg, kus mul on vaja oma küsimustele vastuseid saada ja kõige tähtsam on muidugi  nendesse kaartidesse uskuda.

Hetkel on minu kõige suuremaks küsimuseks endaga hakkama saamine, ehk siis küsisin kaarti võttes kas ma saan hakkama?

Vastuseks tuli selline kaart.


Algselt tundsin rõõmu, kuid uuesti mõttega läbilugedes mõistsin, et minevikust lahti lasta ma kindlasti ei taha ega suuda. Mis puutub uude algusesse, siis selle sai mu elu kohe kindlasti. Kõik on teistmoodi ja uue eluga  harjumine nõudis ja nõuab veel endiselt oma aega. Seda kaarti võib kahemõtteliselt mõtestada, kõik oleneb sust endast kuidas ja mida sa endale teadmiseks võtad. Hea meel on mul kõige rohkem selle üle, et kaart läks täppi. Ma sain oma vastuse ja see on peamine. Mul on väga palju uusi olulisi inimesi ellu tekkinud, olen aru saanud, kes on minu tõelised sõbrad. Aitäh teile.


Muretsen ka endale õige pea need kaardid. Saan oma küsimustele vastuseid ja tuge.

Tähtis päev

Eile, kolm ja pool aastat tagasi suudlesin sind esimest korda. Ma teadsin sind ammu, aga tundma õppima asusin alles 3,5 aastat tagasi. Olen õnnelik, et meie teed ristusid, see tunne mis sa minus tekitasid on unustamatu. Tavaliselt tähistasime neid päevi koos, nüüd aga pean veetma selle üksinda. Mõtlesin kaua, kuidas muuta see päev ka sinu jaoks eriliseks. Otsustasin süüdata su haual hunniku küünlaid ja moodustada neist südame, et ka sul oleks soe tunne. Meie ühine tee on olnud jumalik. Mitte kunagi ei unusta ma meie ühiseid mäletusi, asju mis sulle väga meeldisid. Kannan neid endaga alati kaasas. Peal selle, et mu süda kuulus täielikult sulle olid ka mu üks parimatest sõpradest. Sa tundsid mind läbi ja lõhki ja sulle sain ma usaldad kõik oma mõtted ja saladused. Jään alatiseks tähistama meie ühiseid päevi.                   
                                 ARMASTAN SIND!

Kiri

Eile oli Tartu postkasti kiri tulnud, See polnud saadetud vaid lihtsalt reklaamide vahele pistetud. Kiri ümbrikul oli väga imelik: "ma arvan, et see on sulle oluline" , alguses ei osanud ma midagi arvata. Avasin selle ja olin imestuses, pealkirjaks, " see oli sinu elu". Lugesin selle läbi ning mõtlesin, et kes iganes seda ka ei teinud, see polnud õige aeg. Mul ei ole seda vaja. Miks te just meile pidite selle saatma.

Jutt on mehest, kes peale surma satub jumalakohtu ette ja kuna ta on teinud elus palju halba siis selle asemel et taevasse saada visatakse ta tulejärve.

Kui emale seda näitasin käskis ta mul selle kohe ära visata, aga siiani on see mul alles. Mind lihtsalt paneb imestama see, et olen koguaeg tundnud, et olen midagi väga halba elu jooksul teinud, et mult nii kallis inimene ära võeti. Kõik on üks suur kokkusattumus. Ma tean, et see on vale, enda süüdistamine ei aita mitte kuidagi. Nüüd aga peale selle kirja lugemist mõtlen ma aina rohkem oma tehtud tegudele ja sellele, et miks võeti mu kõike kallim. Ma ei tohi mõelda sellele, sest see kõik mis juhtus oli saatus. Nii oli ette määratud ja selle ärahoidmine oleks olnud peavõimatu. Pean leidma viisi kuidas saaks lahti halbadest mõtetest. Tahan mõelda vaid sinust ja kui hea meil kõik oli.

 Oled alati mu südames Kallis

Värin rinnus

Mind lihtsalt ei suuda selline asi külmaks jätta. Püüan kõigest väest sellest teemast eemale hoida ja mitte uudiseid lugeda, kuid mu mõtted kaovad ikka sellel lainele. Ajalehtedes on pidevalt läbikäiv uudis, et ühe kuulsuse poeg sattus Tais liikulusõnnetusse ning noormees on hetkel koomas ja tema heaks kogutakse raha. Ei taha sõna võtta annetustest ega millestki muust, vaid sellest mida mina seda uudist nähes tundsin.

Loomulikult tunnen ma südamest kaasa noormehe vanematele, olenemata kes nad on. See tunne kui sa pead nägema lähedast inimest haiglavoodis lebamas, oskamata ise midagi ette võtta, on kõige jubedam tunne. Ma oskan vaid ette kujutada, mida vanemad hetkel tunda võivad. Saadan neile jõudu ja jaksu hakkama saamiseks. Aga endiselt ei soovi oma nina sinna pista.

Hoian eemale, sest mul on valus. Hinges teeb veel endiselt haiget, See kohutav telefonikõne ja teadmatus. Tugev värin rinnus lootes siiski parimat. Halvad mõtted millest ei saa mitte kuidagi lahti. Suutmatus midagi ette võtta. Mul on veel endiselt see pilt silme ees. Haigla ja sina, mu kallis. Sa ei avanud oma silmi, ei naeratanud. lootsin südames, et sa magad kõige ilusamat und ja peagi ärkad. Sa ei ärganud minu puudutuste peale. Olen filmidest näinud, kuidas inimene tõuseb koomast, kui armastatu teda puudutab ja suudleb, palub ja anub. Miks ei või film olla reaalsus. Ma tegin kõike seda, mida vähegi teha sain. Sosistasin sulle kõrva kõike mida mu hing sel hetkel vajas. Püüdsin sinuga rääkida. Puudutasin, kallistasin, musitasin ja nutsin. Nii väga palusin sind, et sa tuleksid meie juurde tagasi. Miks ei või kõik sama lihtne olla kui filmis.

See päev oli minu jaoks väga raske. Tahtsin midagi ette võtta, teha midagi head, anusin ja palusin kõiki keda oli võimalik appi kutsuda. Tatsasin mööda õue ringi pidevalt nuttes, olin ahastuses ning masendusse vajumas. Ma ei suutnud uskuda, mis kõik toimunud on. Mida ma olen siin elus valesti teinud!!!!

Ere mälestus

Ines laulab laulu nimega "Torm" ja  mina sulgen oma silmad ning Mulle meenub see hetk, kui näitasin Sulle oma blogi postitust. Kirjutasin oma tunnetest, mida sinu vastu tunnen. Mäletan seda nii eredalt nagu oleks see just eile juhtunud. Jälgisin pingsalt su reaktsiooni ja näoilmeid. Sa polnud veel poole pealegi jõudnud, kui nägin kuidas sul pisarad mööda põski alla voolasid. Su silmad lõid särama ja su nägu kaunistas lai naeratus. Nii hea oli seda näha.

Kus iganes sa ka ei oleks, tean, et need tunded mida ma sinu vastu tunnen on sulle selgemast selgemad. Olen enam kui veendunud, et jälgid iga mu sammu ja hoiad kõiki lähedasi oma kaitsva tiiva all.

 Ma olen alati nautinud neid hetki , kui sain sind taaskord oma öeldud sõnadega õnnelikuks teha.

Mõtlen sinust !

Mis ma ikka oskan kosta, kui seda et tunnen puudust. Kodust ja mis kõige tähtsam oma kallist Musirullist. Ma poleks kunagi osanud arvata , et see võib ka minuga juhtuda. Olen alati olnud iseseisev ja üksi uitaja , aga nüüd tunnen pidevalt, et miski on puudu. Aastaid tagasi uskusin, et üksiki inimene ei suuda mind mõjutada ei tunnete ega igatsusega, aga ma eksisin. Millegi pärast ei suuda ma oma tundeid mõjutada. Igatsus ületab kõike. Tahaks olla nii tugev ja mõelda sellele millele ise soovin aga kahjuks seda trenni on raske teha( suusatrenn väheke lihtsam) .

Ükskõik kus ma ka poleks mõtlen ma sulle. Ma ei suuda isegi rahulikult treenida , süüa, pesta ega magama jääda. Tunnen, et ka hingamine on minujaoks raskeks muutunud kui sind minu läheduses pole. Ma ei taha rohkem ilma sinuta olla.

Sa oled muutnud mu elu eriliseks ja õnnelikuks. Ma olen üks särav täht taevas, sest sina oskad oma sõnade ja armastusega mind särama panna. Kui sa oled kaugel, siis ma pean leppima vaid pikkade kõnedega , mida me kumbki lõpetada ei soovi . Sinu hääl on mu lemmik kõla, sest see paneb mind naeratama ka kõige hallimas päevas. MA ARMASTAN SIND!

Mulle meeldib sinuga öösiti jutustada. Ma tean, et alati pole mind huvitav kuulata, kuid sa teed seda. Sinu arvamus on mulle väga tähtis, ja sa suudad mulle alati abiks olla. Kui sind ei oleks, siis ma tunneks end nagu peata kana, kes ei oskaks isegi päevaseid toimetusi ette võtta. Sinu läheduses tunnen ma ennast vabalt. Ma naeran nii nagu oma parimate sõprade juures olekul, nutan nii nagu vanasti , siis kui olin üksi ja keegi ei kuulnud mind. Nüüd aga tean, et kui ma sinu õlal nutan, siis hakkab mul kindlasti kergem, sest sa oled maailma parim lohutaja.MUSI. Ma olen rääkinud sulle asju, mida ma põhimõtteliselt kellelegi rääkinud ei ole, sest ma usaldan sind ja ma tean , et sa ei teeks mulle mitte kunagi haiget.

Ma tean , et mul läks kaua aega kuni ma taipasin , et sina oledki see kellesse ma armuksin. Sa oled väga kannatlik poiss ja mulle tohutult meeldib see . Mul on siiani see hetk silme ees kui laususin sulle esimest korda need ilusad sõnad. Ma polegi veel ühtki inimest nii õnnelikuna näinud. Nii hea on sinuga koos olla, sest me mõlemad oleme hullud ja totud. Me tunneme end vabalt kui viibime üksteise seltskonnas. SEE ON NII HEA

Nagu te teate siis ma ei armasta vara hommikusi ärkamisi, aga need hommikud kui ma saadan oma musirulli kooli meeldivad mulle tohutult. Ma ei hooli sellest , et mul jääb natuke magamata. Ma hoolin vaid sellest, et saan sinu kõrval ärgata. Mul on siiani meeles see hommik, kui silmi avades usukusin, et sa oled minu kõrval, kuid siis avastasin , et sind ei olegi. Kujutasin sind vaid ette, Milline pettumus see minu jaoks oli. Mulle tohutult meeldib sinu kaisus olla. Need hommikud kui silmi avades näen sind tudumas on parimad, ma ei vahetaks neid mitte millegi vastu.

Ja üldse sinu poolt armastatud olla on maailma parim tunne. Sa oled lihtsalt nii hea musi !!!

Days,months have gone by,
I`m still here clung to you,
with the memories you left,
with the pain still so fresh.

I stare at your picture,
before going to sleep. It`s you!
who I dream of every night,
your smile so soothing.

Baby, you`re my love, my life!
you`re my strength,
you`re the best for me,
nobody knows this, but me.

I keep lying to myself,
that i`m moving on..
but, can`t really think of,
spending my life without you.

will you ever come back,
to complete me and our story?
I´m just a half part,
still waiting for you....!!!

Tõeline raskus

Olen nõrk ja väga õrn isiksus. Võtan asju südamesse ja elan kõike enda sees tugevalt läbi. Mul on elus olnud palju hetki, kus ma tunnen, et kõik on nii keeruline, asjad aina kogunevad ja ühel hetkel lained löövad pea peal kokku. Väheke nutan, olen kurb ja ühtäkki on kõik jälle mööda läinud. Üks peamiselt oluliseim asi on inimeste arvamus minust. Ikka ja jälle mõtlen, et mida minust arvatakse, aga see on väga vale tegu. Mitte kunagi ei tohi elada oma elu võõraste jaoks, vaid ikka nii, et endal kõige parem oleks. See on peamine. Jürgen  oli mu käsi, kes mind ikka ja jälle jalgadele tiris ja mõtted taas paika sättis. Nüüd kui mul on raske, püüan mõelda nii nagu tema oleks seda teinud. Mu Ingel on  kõige parem lohutaja ning ta sai sellega kiiresti ja lihtsalt hakkama.


Inimesed ikka kurdavad kui raske ja keeruline on ja ka ise olen nii arvanud. Nüüd aga, kui mind tabas välk keset selget taevast, mõistan, et need eluraskused, mida olen pidanud tragöödiaks pole seda ühti. Masendus, depressioon ja stress, need kõik oleks mind nagu varem elu jooksul tabanud, aga nii see pole. Ma tegelikult ei teadnud nende tõelist tähendust. Augustis tabas mind tõeline tabamus, kus sain tõelist depressiooni tunda.

Veetsin kaks nädalat lihtsalt lamades, ma ei soovinud mitte midagi teha. Polnud söögi-ega eluisu. Päevad möödusid lihtsalt lamades, Jürgenist mõeldes ja rääkides. Mul olid kohustused, kuid neid täita oli nii võimatu, sest matustele mõtlemine oli nii võimatu minu jaoks. Ma olen südamest tänulik oma perele ja sõpradele, kes olid mulle igal hetkel toeks. Kaotasin kahe nädalaga kolm kilo ja juuksed langesid välja. Kõik olid mures ja sundisid mind sööma, mis polnud üldse nii kerge kui tunduda võis. Naistele omane kuupuhastus jäi mul lausa kolmeks kuuks ära.


Peale seda kõike ma alles taipasin mis on tegelik eluraskus. Need olid mu elu raskemad kaks nädalat ja sellest mõtlemine teeb endiselt haiget. Nüüd tean, mis võib elus tegelikult rivist välja lüüa. Ei tahaks seda enam mitte kunagi kogeda.

Hingedepäev

Täna on väga eriline päev, sest saame meeles pidada oma lähedasi, kes on meist kaugel, aga samas nii lähedal. Hinged, kes rändavad ja ümbritsevad meid  igapäevaselt on minu jaoks väga tähtsal kohal. Olen alati oma lähedaste haudu külastanud, korrastanud ja neid alati meeles pidanud. Minu ja hingede vahel on eriline side. Sellel aastal on kõik teistmoodi. Üldiselt olen piirdunud hingedepäeval küünlsüütamisega aknalaual, tänavu aga külastasin kõiki oma lähedasi surnuaial. Olen küll arvamusel, et hinged on liikuvad, ega püsi kunagi ühes ja samas kohas, kuid millegipärast soovisin siiski kõigile eraldi küünla süüdata. Nad on mulle kõik väga kallid.

Minu südames oled sa alati

Surnuaed üldse hingedepäeval on eraldi teema, sest see vaatepilt, mis mind täna ees ootas oli nii võrratult ilus.

Minu kõige Kallim

Juhtusin sirvima oma eelmist blogi ja avastasin seal ühes postituse, mis pani mind väga sügavalt järele mõtlema. Kõike, mida olen kunagi kartnud võib ka reaalselt juhtuda. Loodan, et ma ei ole iseenda sõnade ärasõnuja. Väga loodan seda.

18.aprill 2012

Elan surnuaia läheduses ja leian pidevalt seal inimesi aega viitmas. Täna juhtusin peale kurvale vaatepildile. Kus üks vanem meesterahvas leinas oma naist( arvatavasti). Lilled käes istus mees pingil ja mõtles oma mõtteid. Rüüpas kurbusega ka õllet, mis seisis tema kõrval pingil. Usun , et see mees oskas armastada ja teeb seda siiani. Ma olen kindel, et selle mehe jaoks oli tal maailma parim naine. Nii hea on tunda ja näha, et tõesti on võimalik elu armastust leida.
Mul on kahju inimestest, kes peavad saatuse tahtel oma armastusest loobuma. Ma ei sooviks iialgi seda tunnet tunda. Ma olen kindel, et ka mina veedaks seal viinapudeliga palju hetki. Aga ärgem mõtle sellele ja elame elu mis meile on antud.
Olen lihtsalt uhke , et maailmas on inimese kelle hing on tohutult armastust täis et seda teistega jagada.

Unenägude päevik

Lubasin suure suuga ühes eelnevas postitused hakata tegema postitusi oma nähtud unenägudest. Olen selle nädala jooksul pingsalt kõik nähtu kohe hommikul kirja pannud. Otsustasin algselt  paberile panna ja siis nädala lõpus postitusena siia kirjjutada. Kõik sujus hästi, kuni tänaseni, mil lugesin oma märksõnu ja lihtsalt ei suuda enam unes nähtut oma silme ees näha. Ma ei mäleta enam mida ma nägin, isegi mitte siis kui mul on märksaõnad kirja pandud. Nii kahju. Olen kindel, et need unenäod võivad kunagi midagi olulist tähendada
.
Neljast ööst mäletan kolme unenägu:

1. unenägu


See on kahtlemata kõige südamlikum unenägu. Seoses oma lapsepõlve sõbranna kaotatud beebiga nägin just teda unes. Oli mingisugune avalik üritus ja temal polnud tuju sellest osa võtta ja nukrutses aknalaual. Läksin teda lohutama ja kõik mida ta mulle ütles oleks justkui 3. kuud tagasi minu öeldud. Ma tundsin täpselt sama, mis tema nüüd. Sõnad, mis ta lausus olid väga siirad ja nägu oli pisaraist märg. Kallistasin kurba ja õnnetut tüdrukut, oleksin teinud ükskõik mida, et teda aidata ja tema valu leevendada. Ta lubas mulle, et ei lase oma beebist kunagu vabaks, ega lakka temast mõtlemast. 

Kõige rohkem on mul kahju sellest, et seda kui valus tal olla on ei saa ma kunagi teada. Loodan, et ta saab endaga hakkama ja, et ta pole nii kurb nagu minu unenäos. Minu kirjale ta pole vastanud ja ega ma ei oota ka seda, sest ka minule kirjutatud kaastunded ja kirjad jäid enamusest siiski vastamata. Ma polnud piisavalt tugev, et seda teha ja seetõttu on mul häbi. Loodan lihtsalt, et inimesed saavad sama hästi mu põhjusest aru nagu mina oma lapsepõlve sõbrannast.

2. unenägu

Väheke lõbusam. Võibolla on see ka eelmisega seotud, sest nägin neid samal öösel. Ehk ongi see alljärgnev see avalik üritus. Nägin klassikokkutulekut, kus samaaegselt toimus ka okjon( võibolla ka pulm, lihtsalt hästi palju klassikaaslasi oli kohal). Tantsisime ja iga 15 min. pärast toimus oksjon. 3 müüjat korraga. Imelik oli asja juures see, et nad ise ei olnud oma asjade müügi üle väga õnnelikud. Ühesõnaga väga segane ja imelik unenägu.

3. unenägu

Toimus suurema rahvaga napoleoni kooki söömine. Mari-Liisi, Marloni, Taneli ja Priiduga. Võib olla oli keegi veel,( kirja jõudsin panna vaid nemad). Nüüd kui nimekirja vaatan mõtlen ma sellele, et nendega suhtlesin ma eelneval nädalavahetusel. Arvan, et nägin just neid sellepärast unes.
Üheks märksõnaks on ka veel remont, aga hetkel ei mäleta küll mida tõpselt sellega seoses nägin.

Hetkel meenus mulle üks juhtum seoses unenägudega ja oma Kalli J.

 Kirjutan sellest lähipäevil

Saaks kordki ilma pisarateta

Mida enam olen ma seltskonnas, seda paremini see mulle  mõjub. Tahaks näitena välja tuua eelmise  nädala. Mu parim sõbranna oli terve möödunud nädala minule seltsiks, meil oli palju ühiseid tegemisi, käisime teatris ja tegime rebastamise jaoks süüa. Terve nädal oli üldse kuidagi hea ja asjatamisi täis. Nüüd aga kui olen enamvähem üksi,suudan ma ikka nuttes magama minna ja kaduda kurbadesse mõtetesse. Ma ootan nii väga seda aega, kui saaksin kord mõelda oma kallile Inglile, meenutada teda ja naeratada. Hetkel suudan ma mõelda vaid sellele, kui ebaõiglane elu on, et ta võttis meilt kõige toredama ja heasüdamlikuma inimese. Ta oli alati kõikide jaoks olemas hea sõna ja parimate tegudega. Ma mõtlen sellele kui kurvad me mõlemad oleme, sest meid lahutati igaveseks, mitte, et me seda ise oleksime tahtnud, seda kõike tegi meie eest saatus. Tunnen pidevalt kuidas süda puruneb mu sees tuhandeiks kildudeks, kui vaatan meie ühiseid pilte ja tean, et sind enam ei tule. Teeksin ükskõik mida, et saaksin sind taas näha ja kallistada, aga see kõik on lootusetu, sest seda ei saa juhtuda. MIKS KÜLL!! Jään endiselt ootama aega, kui ma suudan sinust rääkida pidevalt, rõõmsalt
ja heasüdamlikult, et ka kõik need inimesed, kes sind tunda ei saanud, saaksid aimu kui hea sa olid. Ja mis peamine, et suudaksin teha seda kõike ilma pisarateta.KALLID SULLE PILVEPIIRILE.

Ma ei uinu kunagi üksi, teen seda koos pisaratega

Kurbus, mis tuleb järsku ja suure vihmaga

Kõige jubedamad hoobid, mis mind otse südamesse tabab ja kohe jalust nõrgaks teeb on need hetked, kui ma sisemiselt püüan võidelda oma kurbusega, olla eemal enda mõtetest ja tunnestest ning kui siis äkki keegi postitab midagi, mis on seotud minu kalli Ingliga niidab mind kui vikat. Ma ei mõista, miks see nii valus peab olema. Iga päev tunnen kuidas ma lihtsalt ei suuda endaga üldse hakkama saada. Eile seda pilti nähes valasin ma taaskord hunniku pisaraid, mis ei tahtnud lõppeda. Mulle meenus kõik, pildikesed meie ühisest elust hakkas kui filmilint silme eest jooksma. Igatsus aina tõuseb ja tõuseb.

Ärge saage valesti aru, loomulikult on mul üdini hea meel, kui inimesed teda meenutavad ja igatsevad, aga kahju  on sellest,  et ma siiani ei suuda enda tunnete ja kurbusega hakkama saada. Nagu näiteks kolmapäeval nägin oma head tuttavat, keda küll viimasel ajal näinud pole, aga suhelda on temaga alati hea. Peale pikka eelnevat vestlust küsis ta mult, et kuidas mul läheb? (Mul on siiani oma käitumise pärast häbi.) Ma vastasin lühidalt, et enamvähem ja selle asemel on avalikult kõikide nähes murduda ja nutma hakata, keerasin ma otsa ringi ja läksin neutraalsesse kohta, mõeldes mitte millelegi. Peale rahunemist naasesin taas oma sõbranna seltsi. Sellised ebatavaline käitumine on viimasel ajal minu jaoks omane. ANDKE KÕIK ANDEKS!!!

Olen siiani plaaniga teha Jürgenist album, mis meenutab teda, meid ja meie koosveedetud aegu, aga kahjuks tunnen ma veel oma nõrkust ja jõuetust. Kindlasti teen selle lähiajal valmis.

Ebaõnnestumine

Üleeelmine nädal oli kuidagi totrusi täis. Esiteks suutsin ma üle kolme aasta sisse magada ja seda lausa tund aega. Minu puhul on see väga haruldane nähtus. Üldjuhul ärkan lausa kümmekond minutit enne äratust. Teisalt läksid meil ruuter ja mikrolaineahi katki. Kõik juhtus seetõttu, et trepikojas toimus elektrikilbi vahetus. Meid hoiatati asjade väljatõmbamise vajadusest, aga teateid oli kaks ja kuupäevi samuti. Võta näpust, mida või keda uskuda. Ma küll tõmbasin enamuse asju välja kui kooli läksin, aga kolm asja jätsin sisse, mõeldes, mis nendega ikka juhtuda saab. Saab ikka küll. Õnneks külmkapp jäi terveks.

Väljaminek oli suur, pidime ju kõik asjad uued ostma. Vennale lisandus veel suvel kaotatud fotoka laadija, mille ta mult laenas, ning kõige jubedam selle asja juures on see, et leidsin selle ise üles, ühesõnaga oli see osa väljaminekust tühine. Lõpuks selgus, et ka ruuter oli tegelikult terve, ainult juhe oli lühises. Otsustasime selle maha müüa.


Rääkisin siis oma sõbrannale oma jubedatest väljaminekutest ja halbadest suhetest tehnikaga, kes loobuvad meiega koostööd tegemast. Tema, aga lohutas mind öeldes,  kaks nädalat pidi merkuur tagurpidi liikuma, mis võibki kaasa tuua arusaamatusi ja katki ning rikkis suhtlusvahendeid. See kõik muutis mind rahulikumaks, sest kartsin juba, et peangi harjuma ebaõnnega. Ma ei oska seletada miks, aga ma olen väga selliste asjade huviline. Igasugune hingeline tegevus ja teadmised, muudavad mind nii rahulikuks. Tahaksin ka ise kõike teada ja osata. Inglid ja ennustamine. Usun, et peamine põhjus, miks ma selliseid asju armastan ja usun on mu unenägude pärast. Olen näinud meeletustes kogustes tõesti sündinud unenägusi. Mõnikord on ajavahe aasta, harva juhtu aga et kohe järgmine päev. See on meeletu kogemus, mida tahaks kogeda igapäev. Viimasel ajal on mul tekkinud nimekiri, mida tahan kindlasti läbiajal teha ja üks nendest asjadest on korraliku ennustaja juurde minna.

Palun võta mind soojade käte vahele

 Kui ausalt ütlen, siis samm haaval on läinud mul eluga edasi liikumine natuke kergemaks. Usun, et peamiselt on see seetõttu, et olen oma tegemistega nii rüppes ning isegi blogi kirjutamine on tagaplaanile jäänud. Ma ei tea, kas see on hea või täpsemalt öeldes võib see kõlada koledalt, aga pean ju kuidagi endaga hakkama saama. Iga kord kui ma sinule mõtlen, tunnen nagu kogu mu maailm oleks kokku varisenud, ikka ja jälle mõtlen, et kuidas ma küll ilma sinuta hakkama saan. Sa oled minu teejuht, mu Ingel. Ma vajan sind endiselt nii  väga oma käte vahele.

Need pisarad, mis ma su haual seistes valan on kõige valusamad. Mulle meenub meie kõige toredamad ajad. Meie ühine huumorimeel ja üksteise mõistmine, ma tõesti ei tea kuidas ma ilma sinuta hakkama saan. Nii väga tahaks sinu juurde, mu kallis. Tahan tunda su kätesoojust, puudutusi, kallistusi. Nii väga vajan su häid sõnu,et  kuidas kõik ükskord korda saab. Sa olid mulle alati nii suureks toeks ja nüüd pean hambad ristis ise hakkama saama, sest enam pole mul sind. Ma armastan sind kallis!!

Vaatan endiselt iga päev su pilte, need on ainekesed, mis mul sinust alatiseks alles jääb. Neid vaadates tekib mul selline tunne nagu oleksin ma pildi sees ja elaks meie ühise mälestuse taaskord üle. See on nii uskumatult hea tunne. Oleks see vaid võimalik, siis rändaks ma ajas tagasi. Kogeks taaskord meie ühiseid aegu.

Öösel on kella keeramine, mina aga sooviks kella nii palju tagasi keerata, et oleks taas see aasta, kui ma sinuga kohtusin, mu kallis Ingel.

Eile juhtus midagi väga kurba. Minu lapsepõlve sõbranna kaotas oma lapse, kes oli enneaegselt sündinud. Ma pole enam temaga väga suhelndu, aga tundsin, et tahan talle midagi sooja ja head kirjutada, sest tean isiklikust kogemusest, et head sõnad ja teod teevad leinavale inimesele head. Ma võtsin ennast kokku ja panin omapoolsed sõnad teele. Ma lubasin endale juba ammu, et ükskõik kes peaks sama üle elama, mis mina, siis püüan olla talle toeks. See kogemus on väga jube, kui pead kedagi kallist kaotama. Ma loodan, et minu soojad sõnad leevendasid natukenegi tema kaotusvalu.

Kallis xxx. Ma tahaksin sind hetkel nii väga kallistada. 

 Tean, et sul on hetkel väga raske, ning kõigega hakkama saamine 

tundub hetkel võimatu. Palun ümbritse ennast heade inimestega, 

kes oskavad sellisel raskel ajal sulle tuge pakkuda.

 Sa oled tugev tüdruk ja tea, et olen mõtetes sinuga.

 Püüa vastu pidada!

Unenäod

Näen alatihti  unenägusi, mis võivad ka tõeks muutuda. Elan pidevalt sündmaustes, teades, et olen seda kõike juba kogenud. Nüüd aga, pole ma meeletus kogustes unenägusi näinud, mis on minu puhul väga imelik. Võib-olla on see kõik seotud mu kehvast/heast unest, ei tea.Aga loodan, et see kõik peagi muutub.Olen tihtipeale ärganud üles suurte teadmiste ja kogemustega, mille ma öö jooksul olen saanud. Täna hommikul valdas mind aga hea tunne, kui oma silmad avasin. Ma nägin väga uskumatut und ja ma mäletasin sellest kõike. Ma nägin sind mu kallis J. Sa olid minuga, me rääkisime ja sa ütlesid, et sinuga on kõik hästi, sa oled leidnud rahu ja et me ei pea sinu pärast muretsema. See teeb mind maailma õnnelikumaks inimeseks. Seda on raske sõnadesse panna. Ma leian sellistest väikestest asjadest rõõmu, vähemalt suudan ma sind endaga kuidagi siduda, sest sind ei ole mul võimalik mitte kuidagi enam tagasi saada. Mul on hea meel, et saad nüüd rahulikult meid taevavõlvilt jälgida saad ja see teadmine, et sinu hinges on rahu on kuldaväärt. Mõtlemine ja unistamine, et aga "mis siis kui ", tundub minu jaoks viimasel ajal armetu, see on liigne tegevus, see ei aita ega vii meid kuskile edasi. Elan ja naudin neid asju, mis tõesti saab juhtuda ja kuidas saan sind endaga kaasas kanda ja meenutada. Ja just see, et saan sinuga oma unenägudes rännata on parim tunne, sest ma tean, et siis oled sa tõeliselt minuga. See millest me räägime paneb mind mõtlema sellele, et see oled tõesti sina, ma ei kujuta midagi ette. Me suhtlesime ka aasta eest samamoodi, ainuke erinevus ongi selles, et kõik toimub öösel, minu unenägudes.Ma armastan sind endiselt. Selle kahe kuu jooksul olen ma nagu teine inimene, ma tean, et sa valvad mind ja et mul pole mitte millegi pärast karta. Mu mõttemaailm on päris palju muutunud, seoses sinu kaotusega. Kuna sina olid mu kõige suurem tugi, siis nüüd pean arvestama sellega, et kui mul on taas emotsionaalselt rasked ajad tulemas, pean iseendaga hakkama saama. Ja ma loodan, et ma ka saan.



Kahju on mul aga sellest, et hommikul ärgates mäletasin ma kõike väga hästi, aga nüüd kui blogi postitust kirjutan, tahab kõik vaevu meenuda. Seoses sellega otsustasin, et hakkan oma unenägude päevikut pidama, kuhu panen kirja kõik mida ma nägin ja kuupäeval. See on minu enda jaoks hea ja loodan, et sellest tuleb ka midagi välja. Pean leidma mooduse, kuidas oma umenägusi paremini mäletada. See kõik on ka sellepärast, et ma sind mu kallis Ingel tihemini unes näeks, sest see tunne millega ma täna ärkasin oli kirjeldamatu.

 Kirjutan oma blogisse kindlasti oma tulemustest ja moodustest kuidas ma seda teen.

Armid

Tundub, et oma igapäeva eluga edasi minna on suhteliselt võimatu. Ükskõik, kui palju ma ka ei püüaks ja punnitaks suudavad mind igasugusedki pisikesed asjad rivist välja lüüa. Ma tunnen, et minu sees tekkisid tugevad haavad, mis nüüd tasapisi armideks muutuvad, sest see tee on künklik ja takistusi täis, iga pisemgi asi rebib armi taas haavaks lahti ja iga kibedamaltki öeldud asi teeb mulle jubedalt haiget. Ma ei saa aru, miks ma nii hell olen, miks ei võiks ma võtta öeldud sõnu nii nagu aasta tagasi. Ja miks Teie, kes te niigi teate, mida ma olen läbi elanud, miks te  kasutate taolisi sõnu, teete nalja millegi sellise najal, mis mõnele inimesele tähendab midagi muud, teeb lausa haiget, mul tuleb see raske aeg nii taas meelde. PALUN LÕPETAGE. See ei ole asi millega naljatada, inimesed saavad sellest alles siis aru, kui on kellegi endale kalli inimese kaotanud. Alles siis mõistetakse sündsuse piire.

Ma saan aru, kui inimesed kasutavad jutu sees sõna "surm" või et "suren või ära", sest ma kujutan ette, et mul endalgi võib seda juhtuda, aga kallid inimesed, kui te hakkate naljatama ja mõnitama surnud inimest ja tema jäsemeid, juukseid jt. asju, siis andke andeks, te olete sündusetu mühakas.

Ma tean, et minuga on raske, kui olen nii pirtsakas, aga tõesti parem olen üksi kui pean kuulama midagi sellist, mis mind taas kurbustesse viib. Ma ju püüan, tõesti püüan olla taas normaalne inimene, aga olge head ja aidake siis kaasa. Igaljuhul peale tänast juhtumist hoidun ma inimestest, kes suudavad nii mõtlematud olla. Mul jäi niiiiii vähe sellest puudu, et oleksin kõikide eest nutma puhkenud ja olen enam kui kindel, et see oleks mu elu üks häbistavamaid tegusi. utan parem üksi kodus oma padjakesse.

start to breathe and fake a smile

See on küll naeratus, kuid see mis toimub mu sees on torm, mis purustab kõik, mis vähegi alles on jäänud. 

Viimasel ajal olen leidnud taas üles oma naeratuse, mis saadab mind osa päevast ja just sellepärast mulle meeldibki koolis käia, sest mõtted eemal hoida.


Nagu nädalavahetusele omaseks rändasin ma taas neljapäev oma kohvriga maale emale külla, mis sest ta  enamuse ajast hoopis Tartus oli. Sain oma vanade sõpradega kokku, kes soovisid häid aegu meenutada. Mängisime aliast ja baila afterparty`t, mis lisas kindlasti väga palju särtsu meie õhtusse. Mul oli siiralt hea meel neid näha ja tunda, et nad on olemas. Viimasel ajal tunnen kohutavalt, kuidas inimesed minust eemale hoiavad ja sellel nädalavahetusel sain ka sellele mõlemapoolset kinnitust. Tõesti, minust hoidutakse, sest ei osata leinas olevate inimestega käituda. Aga samas see üks päev oli nii hea, mulle nii kohutavalt meeldis, et nad mu taaskord üles leidsid, sest J. suhtes olles jäin paljude sõpradega kaugeteks. Ma saan sellest tegelikult aru ja püüan neid ka mõista ja just sellepärast ma võimalikult vähe välja näitangi kui valus mul tegelikult on. Ma loodan, täpsemini Pean, endaga hakkama saama. 

Oodates Sind

Viimasel ajal, kui kuulan kellegi loomingut keskendun rohkem just laualusõnadele. Nii hea on kaduda laulu sisse ja tunda täpselt, mida esitaja püüab kuulajatele öelda. Mõni laul paneb mõtted lausa kõvasti rändama. Viimasel ajal olen ka ise olnud kuidagi loomingulisem ja see on ainult hea, sest saan mõtted mujale ja kurbus jääb vähemaks. Minu kallis J. kirjutas alatihti oma twitteri seinale laulusõnu, mis talle asjakohane oli ja tuttava tunde tekitas. Ka tema jaoks olid laulusõnad suure osatähtsusega, talle meeldib alatihti muusikat kuulata ja mitte seda just kõige vaiksemalt. Igatsen teda.






Mind Köidavad just aeglased ja Eesti keeles lauldud laulud. Vaadates Saadet " Laula Mu Laulu" Suudab iga esitatud laul mingi jälje mulle südamesse jätta. Uskumatu, kui osavad on Eesti artistid, kes suudavad lugusi nii palju täiustada. Mulle on alati Ines meeldinud, tema laulud on nii minu maitse järgi ja nüüd kui näen teda telekas laulmas tärkab minus kõik taas.

Vajan abi

Eile Kartuleid ja Apelsine vaadates mõtlesin, miks seal ei võiks olla mõni naine, kes on oma elukaaslase kaotanud. Kes oleks valus ja piinades nagu mina, olenemata kas ta on kartul või vastupidiselt apelsin. Tahaksin näha, kuidas tema oma eluga suudab edasi minna, milliseid näpunäiteid on Vivianil pakkuda. Ma tean, et see on kõigest saade, aga vaatamata sellele saaksin sealt palju õppida. Olen ka ise mõelnud psühholoogi külastada, sest tunnen, et see oleks võib-olla mu ainuke lootus oma mõtted korda saada. Täna olen saanud endaga üllatavalt hästi hakkama. Väljaarvatud mu vanaema kõne,mis mind taas kõige madalamasse olekusse viis. Ma polnud siiani suutnud tema kõnesid vastu võtta, sest ma teadsin juba, mis mind ees ootab ja nii juhtuski. Ma ei suutnud sõnagi rääkida, sest pisarad aina voolasid. Olenemata tänasest heast päevast oleks mind eile nagu pikselöök tabanud, sest töö vahepeal langesin sügavale masendusse ja pisaratesse. Jubedad mõtted mu peas kus ma ei taha muud, kui vaid sinu juurde. See on jube, ma pean endaga hakkama saama. Sa olid mulle alati toeks, Sa oskasid mu tuju tõsta.

Soov midagi ette võtta.

Jürgeni jaoks tehtud kavand

Plaanid, mis võivadki alatiseks plaanideks jääda, kuid ilmtingimata ei pea see  nii olema. Minu Kallike soovis endale alati tätoveeringut teha. Tal oli lausa kõik välja mõeldud, et mida ja kuhu, aga ainukeseks probleemiks oli Tal kujundus. Nüüd nädal enne traagilist sündmust rääkis ta pidevalt sellest ja, et hea sõber oli tal lausa kavandit tegemas. See lause, mis tal enda kehale oli plaan kirjutada oli sügava mõttega ja oluliselt seotud tema läbielatud aegadele. Ta oli tugev igas mõttes, nii oma mõtetega kui ka füüsilise poolega. Ta oli  suuteline vastu võtma karme haiglas viidetud aegu, mis olid Talle kindlasti väga  kurnavad. Püüdsin olla talle igal võimalikul ajal toeks olla.

Ise mõtlesin vahepeal sellele, aga kindlasti Young on asendatud Strongiga

Nüüd, kui möödas on 50. päeva kuulsin kuidas Jürgeni üks parimaid sõpru oli suuteline Meie Särasilma unistust lõpuni täitma. See sama koht kehal ja mõttetera, mis oli Jürgenil plaan alati enda kehale teha, asetseb nüüd Tema hea sõbra kehal. Olen siiralt õnnelik, et ta suutis selle suure sammu ette võtta.Ka minul oli peale Jürgeni kaotust kindel plaan ja tahtmine endale lasta tätoveering teha, aga mind pandi mõistma, et seda tuleb teha siis kui olen võimeline asjade üle kindlasti järele mõtlema. Nüüd, kus on möödas peaaegu poolteist kuud, tunnen, et ma endiselt soovin seda. Eriti julgustab mind R. tegu. Olen  kuu aega sirvinud ja otsinud erinevad tätoveeringuid, mõelnud pidevalt kas teha täpselt sama, mida Jürgen plaanis teha või hoopis ligilähedane. Ei taha, et inimesed mõtleks minust midagi halba ja, et kiruks mind minu tegude pärast. Koht, kuhu ma tahaks seda oma kehale teha oleks võimalikult südame lähedale, ehk siis vasaku küljele rinna alla või rohkem külje peale.

Vot nii, ja selle teen ma ka ära olenemata sellest, mida inimesed arvata võivad. 

Minu elu, minu mõtted ja minu tunded.