
.
Neljast ööst mäletan kolme unenägu:
1. unenägu
See on kahtlemata kõige südamlikum unenägu. Seoses oma lapsepõlve sõbranna kaotatud beebiga nägin just teda unes. Oli mingisugune avalik üritus ja temal polnud tuju sellest osa võtta ja nukrutses aknalaual. Läksin teda lohutama ja kõik mida ta mulle ütles oleks justkui 3. kuud tagasi minu öeldud. Ma tundsin täpselt sama, mis tema nüüd. Sõnad, mis ta lausus olid väga siirad ja nägu oli pisaraist märg. Kallistasin kurba ja õnnetut tüdrukut, oleksin teinud ükskõik mida, et teda aidata ja tema valu leevendada. Ta lubas mulle, et ei lase oma beebist kunagu vabaks, ega lakka temast mõtlemast.
Kõige rohkem on mul kahju sellest, et seda kui valus tal olla on ei saa ma kunagi teada. Loodan, et ta saab endaga hakkama ja, et ta pole nii kurb nagu minu unenäos. Minu kirjale ta pole vastanud ja ega ma ei oota ka seda, sest ka minule kirjutatud kaastunded ja kirjad jäid enamusest siiski vastamata. Ma polnud piisavalt tugev, et seda teha ja seetõttu on mul häbi. Loodan lihtsalt, et inimesed saavad sama hästi mu põhjusest aru nagu mina oma lapsepõlve sõbrannast.
2. unenägu
Väheke lõbusam. Võibolla on see ka eelmisega seotud, sest nägin neid samal öösel. Ehk ongi see alljärgnev see avalik üritus. Nägin klassikokkutulekut, kus samaaegselt toimus ka okjon( võibolla ka pulm, lihtsalt hästi palju klassikaaslasi oli kohal). Tantsisime ja iga 15 min. pärast toimus oksjon. 3 müüjat korraga. Imelik oli asja juures see, et nad ise ei olnud oma asjade müügi üle väga õnnelikud. Ühesõnaga väga segane ja imelik unenägu.
3. unenägu
Toimus suurema rahvaga napoleoni kooki söömine. Mari-Liisi, Marloni, Taneli ja Priiduga. Võib olla oli keegi veel,( kirja jõudsin panna vaid nemad). Nüüd kui nimekirja vaatan mõtlen ma sellele, et nendega suhtlesin ma eelneval nädalavahetusel. Arvan, et nägin just neid sellepärast unes.
Üheks märksõnaks on ka veel remont, aga hetkel ei mäleta küll mida tõpselt sellega seoses nägin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar