Soov midagi ette võtta.

Jürgeni jaoks tehtud kavand

Plaanid, mis võivadki alatiseks plaanideks jääda, kuid ilmtingimata ei pea see  nii olema. Minu Kallike soovis endale alati tätoveeringut teha. Tal oli lausa kõik välja mõeldud, et mida ja kuhu, aga ainukeseks probleemiks oli Tal kujundus. Nüüd nädal enne traagilist sündmust rääkis ta pidevalt sellest ja, et hea sõber oli tal lausa kavandit tegemas. See lause, mis tal enda kehale oli plaan kirjutada oli sügava mõttega ja oluliselt seotud tema läbielatud aegadele. Ta oli tugev igas mõttes, nii oma mõtetega kui ka füüsilise poolega. Ta oli  suuteline vastu võtma karme haiglas viidetud aegu, mis olid Talle kindlasti väga  kurnavad. Püüdsin olla talle igal võimalikul ajal toeks olla.

Ise mõtlesin vahepeal sellele, aga kindlasti Young on asendatud Strongiga

Nüüd, kui möödas on 50. päeva kuulsin kuidas Jürgeni üks parimaid sõpru oli suuteline Meie Särasilma unistust lõpuni täitma. See sama koht kehal ja mõttetera, mis oli Jürgenil plaan alati enda kehale teha, asetseb nüüd Tema hea sõbra kehal. Olen siiralt õnnelik, et ta suutis selle suure sammu ette võtta.Ka minul oli peale Jürgeni kaotust kindel plaan ja tahtmine endale lasta tätoveering teha, aga mind pandi mõistma, et seda tuleb teha siis kui olen võimeline asjade üle kindlasti järele mõtlema. Nüüd, kus on möödas peaaegu poolteist kuud, tunnen, et ma endiselt soovin seda. Eriti julgustab mind R. tegu. Olen  kuu aega sirvinud ja otsinud erinevad tätoveeringuid, mõelnud pidevalt kas teha täpselt sama, mida Jürgen plaanis teha või hoopis ligilähedane. Ei taha, et inimesed mõtleks minust midagi halba ja, et kiruks mind minu tegude pärast. Koht, kuhu ma tahaks seda oma kehale teha oleks võimalikult südame lähedale, ehk siis vasaku küljele rinna alla või rohkem külje peale.

Vot nii, ja selle teen ma ka ära olenemata sellest, mida inimesed arvata võivad. 

Minu elu, minu mõtted ja minu tunded.