Hingedepäev

Täna on väga eriline päev, sest saame meeles pidada oma lähedasi, kes on meist kaugel, aga samas nii lähedal. Hinged, kes rändavad ja ümbritsevad meid  igapäevaselt on minu jaoks väga tähtsal kohal. Olen alati oma lähedaste haudu külastanud, korrastanud ja neid alati meeles pidanud. Minu ja hingede vahel on eriline side. Sellel aastal on kõik teistmoodi. Üldiselt olen piirdunud hingedepäeval küünlsüütamisega aknalaual, tänavu aga külastasin kõiki oma lähedasi surnuaial. Olen küll arvamusel, et hinged on liikuvad, ega püsi kunagi ühes ja samas kohas, kuid millegipärast soovisin siiski kõigile eraldi küünla süüdata. Nad on mulle kõik väga kallid.

Minu südames oled sa alati

Surnuaed üldse hingedepäeval on eraldi teema, sest see vaatepilt, mis mind täna ees ootas oli nii võrratult ilus.

Minu kõige Kallim

Juhtusin sirvima oma eelmist blogi ja avastasin seal ühes postituse, mis pani mind väga sügavalt järele mõtlema. Kõike, mida olen kunagi kartnud võib ka reaalselt juhtuda. Loodan, et ma ei ole iseenda sõnade ärasõnuja. Väga loodan seda.

18.aprill 2012

Elan surnuaia läheduses ja leian pidevalt seal inimesi aega viitmas. Täna juhtusin peale kurvale vaatepildile. Kus üks vanem meesterahvas leinas oma naist( arvatavasti). Lilled käes istus mees pingil ja mõtles oma mõtteid. Rüüpas kurbusega ka õllet, mis seisis tema kõrval pingil. Usun , et see mees oskas armastada ja teeb seda siiani. Ma olen kindel, et selle mehe jaoks oli tal maailma parim naine. Nii hea on tunda ja näha, et tõesti on võimalik elu armastust leida.
Mul on kahju inimestest, kes peavad saatuse tahtel oma armastusest loobuma. Ma ei sooviks iialgi seda tunnet tunda. Ma olen kindel, et ka mina veedaks seal viinapudeliga palju hetki. Aga ärgem mõtle sellele ja elame elu mis meile on antud.
Olen lihtsalt uhke , et maailmas on inimese kelle hing on tohutult armastust täis et seda teistega jagada.