Vajan abi

Eile Kartuleid ja Apelsine vaadates mõtlesin, miks seal ei võiks olla mõni naine, kes on oma elukaaslase kaotanud. Kes oleks valus ja piinades nagu mina, olenemata kas ta on kartul või vastupidiselt apelsin. Tahaksin näha, kuidas tema oma eluga suudab edasi minna, milliseid näpunäiteid on Vivianil pakkuda. Ma tean, et see on kõigest saade, aga vaatamata sellele saaksin sealt palju õppida. Olen ka ise mõelnud psühholoogi külastada, sest tunnen, et see oleks võib-olla mu ainuke lootus oma mõtted korda saada. Täna olen saanud endaga üllatavalt hästi hakkama. Väljaarvatud mu vanaema kõne,mis mind taas kõige madalamasse olekusse viis. Ma polnud siiani suutnud tema kõnesid vastu võtta, sest ma teadsin juba, mis mind ees ootab ja nii juhtuski. Ma ei suutnud sõnagi rääkida, sest pisarad aina voolasid. Olenemata tänasest heast päevast oleks mind eile nagu pikselöök tabanud, sest töö vahepeal langesin sügavale masendusse ja pisaratesse. Jubedad mõtted mu peas kus ma ei taha muud, kui vaid sinu juurde. See on jube, ma pean endaga hakkama saama. Sa olid mulle alati toeks, Sa oskasid mu tuju tõsta.