"Me peame lahti laskma elust, mida oleme planeerinud, et saaksime aktsepteerida seda elu, mis meid ootab"
Nii tihti avastan ennast nukrutsemast just seetõttu, et minu tuleviku visioonid ei lange kokku minu hetke olevikuga. Me kõik oleme nooruses oma unistused ja ootused paika pannud, lootes, et need hakkavad mingis kindlas vanuses vilja kandma. Täna aga soovingi osutada tähelepanu tõsiasjale, et mistahes pingutades ja soovides ei pruugi asjad liikuda tahetud trajektoore pidi.
Nukrutsemisest lahti saamiseks oleks võimalus kõik planeeritu unustada ja liikuda uut rada pidi. Lihtne öelda, raske teha. Ma tean, et sellest oleks abi, see viiks mõtted õigele rajale ja aitaks tõele otsa vaadata. Mina aga ei taha oma elatud elust lahti lasta ning planeeritud elust veelgi vähem. Ma ei taha ära lõigata oma elust üht kuldset tükikest. Koos sellega ma kaotaksin kõik. Ma tean, et minu plaanitud elutee ei saa enam kunagi toimuda, ma tean, et minu hinge jääb alatiseks kurbus ning seda ükskõik kus viibides. Maa pean oskama sellega lihtsalt edasi elada.
Küll aga olen selgeks õppinud selle, et mitte kunagi ei tasu liigseid unistusi teha, just selliseid mis ei sõltu mitte kunagi vaid sinust endast. Kõlab nagu ei teiste kritiseerimisena, just nagu ei saaks teisi usaldada ja neile kindel olla. EI. MITTE SEDA. Pean silmas mõtet, et kunagi ei tea, millal sult võetakse just see inimene, kellega neid plaane koos pidada ja ühiseid unistusi täide viia. Mina olen eluslt palju õppinud ja tean kuidas ennast tuleviku suhtes rohkem hoida. Hoidke ka teie!
Surmal ehk hävitaja arhetüübil on meie elus hoopis tähtsam sõnum kui see, et ma tulen võtan sinult kõik ära. Ta ütleb: " Ma võtan selleks, et anda sulle võimalust ehitada midagi paremat."
Uskuge mind, mitte midagi paremat pole loota. Ma olen küll elu suhtes kannatlikum ja tugevam isik, kuid mitte midagi peale selle pole ma midagi saanud/teinud/olnud. Ma pole mitte keegi. Miks võeti minult ära see üks ja ainus. Miks karistati mind taolise teoga. MIKS? Mitte miski ei suuda mind veenda minu olukorra ees. Ma ei mõista seda, ega hakkagi kunagi mõistma. Mulle piisab vaid sellest teadmisest, et mind on karistatud ning seda väga julmalt.
Mulle antakse võimalus midagi paremat ehitada. Ju ma olen siis selle ehitamise jaoks veel liiga nõrk, seda on raske teha. Ka nüüd, kui kõigest on möödunud kaks ja pool aastat. Ma sooviks ehitada vaid ajamasina, mis mind ajas tagasi viib.
Mu hinges on haavad ja ma tunnen neid iga päev. Tahaksin nii väga rääkida kellegi teadliku inimesega, kes suudaks viia mind kontakti mu Ingliga. Sooviksin nii väga teada, kas ma oleksin saanud midagi muuta, saatusele vastu hakata. Kas mul oleks olnud võimalus koos temaga võidelda. Hinges on nii valus! Tahan teada, kuidas edasi vastutuult edasi rühkida. Saaksin ma kasvõi ühe suuna või teeotsa kuidas neid haavu leevendada. Ja loomulikult tahaksin ma teada kuidas Temal läheb. Kuidas ta ennast tunneb ja kus ta peamiselt viibib. Nii nii valus on
Kes on need, kellega on sul turvaline olla sina ise?
Kes on need, kes sind armastavad isegi siis, kui saad mingi jamaga hakkama?
Kes on need, kes armastavad sind isegi siis, kui oled liiga palju veini joonud?
Kes on need, kes armastavad sind isegi siis, kui oled tahtmatult haiget teinud?
Kes on need, kes ei lähe ära?
Kelle arvamus sinust ei lange, kui kehtestad oma piire ja oled aus?
Kes jäävad sinu kõrvale ka siis, kui kogu muu maailm kaugeneb?
Kes on need inimesed, kes tulevad ja lihtsalt on, kui sul on kõige raskemad ajad, ilma midagi vastu ootamata?
Kes sind energiat täis laevad?
Mina tean, kes on minu inimesed. Ma tean, kes mind hoiavad ja keda mina hoian vastu. Hoolin enda lähedatest ja olen õnnega koos, et mind ümbritsevad nii head ja kallid inimesed. Kõige olulisem on seda tähele panna. Paljud inimesed ei oska seda lihtsalt näha ja tunda. Nad ainult kurdavad kui õnnetud nad on ja et mitte keegi ei ümbritse teda. Tuleb avada oma silmad ja olla avatud nii hingest kui ka mõistusest. Headust tuleb vastu võtta ja samaväärselt jagada. Ja nii muutubki maailm meie ümber roosiliseks.
Uskumatu, et mu tänane päev on just selline olnud. Hetkel olen kurb, nädala eest olin kurb ja ma ei taha teadagi mis minu sees uue nädala hakul toimub. Viibin oma Hiiumaa pesas, istun küünlavalguses ja kuivatan oma pisaraid, mis ei tahagi lõppeda. Alatihti tunnen, et siin maailmas pole mitte miski minu joaks . Ma ei taha halada, ega kurta, selle asemel tahaks õppida elama sellega mis mul on ja tunda rõõmu kõigest mis mind ümbritseb,
Täna on Inglipäev, nii kutsun ma 8.detsembrit, sest just sel päeval on sündinud minu kõige eredam täht taevas. Täna oleks mu kallike saanud 24. aastaseks. Uskumatu, et oleme ilma temata veetnud juba tema kolmanda sünnipäeva. Ma olen kurb ja tunnen nagu oleksin reetja. Minu hing peab oluliseks käia nii tihti kui võimalik tema juures. Kõige olulisem on seda teha väga tähtsatel kuupäevadel. Täna aga pean viibima väina taga Hiiumaal, sest töökohustused ei lase mind tema juurde küünalt süütama. Mu süda on täis kurbus ja hingepiina, saaksin kasvõi koduski olla, oma voodis ja paluda teda taaskord oma unenägudesse. Ma vajan teda. Nii uskumatu kui see ka pole, ma ootan teda igal ööl ja päeval. Nii raske on mitte viibida seal , kus hing kõige rohkem ihaldab viibida. Ma kardan, et minus pettutakse, minuga ei saada kontakti ja just see muudabki minu meele nii kurvaks. Olen igal aastal saanud olla tema juures, valada pisaraid tema puhkekohal, öelda talle seda mida mu hing kõige enam ihaldab. Tunda tema lähedust ja hingesoojust. Ma tean , et ka tema vajab seda hädasti. Iga küünal , mis on tema mälestuseks süüdatud muudab teda kindlasti õnnelikumaks.
Viimasel ajal olen avastasud ennast pisaraid valamas täiesti ootamatutes olukordades. Ükshetk autorooli, teinekord telefonitoru ees ja kolmandal korral joostes. Miks??? - ei tea. Tundub, et ma ei oska iseendaga siiani hakkama saada. Alatihti satun oma kiire elutempo sees igatsema ja meenutama aegu, mis on mulle siiani väga kallid. Kardan, et aeg kustutab peagi kõik minu mälestused.
Tänane päev on siiski pühendatud just Meie Kallile Inglile. Mehele, kes ei kõhelnud kordagi appi tulemast, teistest hoolimast ja oma headust jagamast. Ma igatsen tema igat hingetõmmet, südametukset ja silmapilgutust. Tema kallistused ja suudlused on kirjeldamatu tunde tekitajad. Iga sõna, mis oli tema poolt ritta seatud , kõlas kui kuld ning mõjus nii mulle kui ka paljudele teistele väga hästi. Ta hindas headust ja sõbralikkust. Meil oli parim koostöö koduses elus kui ka suhtes. Ma satun tihti mõtlema sellele, mis mul praegu kõik olemas oleks, kui mu Kallis Ingel oleks endiselt mu kõrval. Kus me üheskoos elaksime, mis oleksid meie ühise unistused ja teod. Igatsen seda kõike. Ma tõesti tunnen nagu oleksin poolik tükk. Miski oleks nagu lahti rebitud ja lõhki kistud.
Ma siiralt ja südamest loodan, et ta on hetkel õnnelik kusiganes ta ka ei viibiks ja, et meie elusid vaadates ei pea ta muretsema ja nukrutsema. Loodan ja usun, et teeme oma elus piisavalt õigeid otsuseid ja heategusi, mis ei jää kunagi kellelegi märkamata. Minu hing tahab uskuda, et iga minu heategu ja teiste esiritta seadmine muudab maailma säravamaks ja tähistaeva ilusamaks. Igatsen ja jäängi igatsema on kullakallist Inglit.
Viimasel ajal olen hakanud lugema raamatuid, mis sisaldavad mind mõtlema panevaid lauseid ja mõtteid. Mingid teatud read viivad mind rändama, mõnikord lausa paremini tundma, teades, et ma ei olegi ainuke, kes niiviisi mõtleb. Tõdemus, et ma ei ole kuri, õel ega halb inimene, kui juhtub, et minu mõtted ei ühti paljutega. Tahan olla loov, hea südamega, asjalik ning arusaaja inimene. Lausa lust on tõdeda, et hingeliselt südantsoojendavad mõtted ja kriminaalselt kurvad laused viivad mind mõtterännakutele. Tahan eelkõige mõista ennast, avada oma seesmine hingelises ja leida viis kuidas ennast taltsutada ja õigel kursil hoida, et ma ei satuks taaskord pahadele mõtetele. Tahan elada väärtuslikku elu ning seda koos hingerahu ja südamesoojusega.
Raamatutes olen tihtipeale ülesmärkinud endale olulisi lõike, need on minu jaoks suure tähendusega. Kas need siis iseloomustavad minu elu mingit perioodi, kas olen oma enda elus taolise olukorra üle elanud või ma kardan, et midagi sellist võib minuga juhtuda. Seekord olen välja toonud järgmise lõigu:
"Elus on perioode, kus kokku variseb see, mida arvasid teadvat - langed selg ees pimedusse. See, mis oli varem oluline, enam pole. See, kes sa varem olid, see sa enam pole. Need, kes sind varem ümbritsesid, on kuskile kadunud. Ja see, mida sa varem tegid, sa enam teha ei taha." (K.Laur)
See lõik iseloomustab ennekõike minu lähiminevikku, vähemalt nii ma tunnen. Olenemata sellest kas me tahame seda või mitte, tuleb meil siiski tõdeda, et jalgealuse kaotamine või siis antud kirjelduse puhul elu kokku varisemine paneb kindlapeale meid tundma, et mitte miski pole enam oluline, mitte miski pole tähtis ega vajalik. Me paneme tundma ennast kui ükskõikset inimest. Me muutume hingeliselt õrnateks inimesteks, meil puuduvad unistused ja vajadused. Me ei taha teada, tunda ega osata. Me kriibime seda sama teed mida kord käinud oleme. Ühesõnaga me muutume. Meid ei vajata ning meie ei vaja neid. Meiega ei osata, sest meil puuduba tuju ja tahtmine. Nüüdsest me tunneme rõõmu väikestest asjadest, väikestest inimestest, väikestest unistustest, sest suured purunevad ning sellega tekivad haavad nii hinge kui ja tulevikku.
Juhtusin peale artiklile, kus on välja toodud 13 tunnust, mis viitavad inimesele, kes on vaimselt tugevad. Neid tunnuseid lugedes, sain aru , et ka mina kipun olema pigem vaimselt tugev inimene kui vaimselt nõrk, seda seetõttu, et kolmeteistkümnest tunnusest iseloomustavad mind vähemalt üksteist. Siinkohal peab tõdema, et tõesti on elu mind tugevamaks muutnud ning seda eelkõige vaimses mõttes. Loomulikult on ka minul keerulisi aegu, kuid mul on kombeks enda sisse elada, ehk siis mitte välja näidata, mis tegelikult minu sees toimub. Ma ei vaeva enda muredega kellegi teise hinge. Pole vaja, et keegi hakkaks veel minu pärast muretsema. Milleks? Seetõttu tuleb vähem kurta ja rohkem elada!
13 tunnust, mis viitavad, et oled vaimselt tugev inimene:
1. Nad ei raiska aega enesehalatsusele.
2. Nad ei karda muutusi.
3. Nad ei anna oma võimu ära.
4. Nad ei keskendu asjadele, mida nad ei saa kontrollida.
5. Nad ei murra pead, kuidas kõigile meeldida.
6. Nad ei karda kalkuleeritud riske.
7. Nad ei toppa minevikus.
8. Nad ei astu samasse ämbrisse mitu korda.
9. Neid ei häiri teiste inimeste edu.
10. Nad ei anna alla kui kukuvad läbi.
11. Nad ei karda üksi olla.
12. Nad ei tunne, et maailm on neile midagi võlgu.
Lääne ja ida astroloogia järgi on minu tegelaskujuks RÜÜTEL.
Rüütlid on äärmiselt heasüdamlikud ning neid teatakse sõprusringkonnas, kui õlga, kus alati võib nutta. Nad on lahked, abivalmid ning kiirgavad headusest. Rüütlil võivad tekkida suhtlemisprobleemid, mis panevad teda sotsiaalsest elust eralduma. - Kirjeldus, mis on 100% minulik.
Samas vajab rüütel üksindust ning omaette olemist, sest see on ainus aeg, millal rüütel saab elu üle järele mõelda ning hinge tõmmata. Teinekord võib ta isegi meelega intriige üles keerutada, et üksindusse langeda. Ning hiljem selle üle kurta. - Olen tihtipeale 50% üksiku hingega ja 50% mega seltskondlik. Minu elus peab olema mitmekülgsust ning seda ka oma isiklikus elus ja sügaval hinges.
Rüütli jaoks on kõige olulisem jagada armastust. Kui ta leiab endale kaaslase, saab too kõige ilusamast muinasjutust osa. Suurest armastusest võib rüütel enesele märkamata muutuda ka kontrollfriigiks. - Miks?miks?miks? Neid ridu lugedes on mul tunne, et olen kõik sõnad ise kirja pannud. Tõesti olen oma elus kogenud muinasjutus elamist, kuid kahjuks minu unelm purunes kildudeks ja seda hetkega.
Rüütlile ei paku huvi maised hüved, tähelepanu ning sära. Ta ei vaja teiste imetlust, et teha üllaid tegusid. Ta kõnnib vankumatult oma teed, aidates kõik kukkunud püsti.
Oled süütu inglike, kes ei tee kärbselegi liiga. Kõigis oma ettevõtmistes arvestad alati teiste soovide ja arvamusega ning püüad leida lahenduse, mis oleks kõigile parim. Tõenäoliselt on sul palju tuttavaid, häid sõpru ja lähedasi, kes usaldavad sind pimesi - ning seda täiesti õigustatult. Sa oled alati heas tujus, vihastad harva ning nakatad positiivse energiaga igat ruumis viibijat. Jätka samas vaimus!
"Kui üks päev sarnaneb teisega, lakkavad inimesed märkamast seda head, mis toimub nende elus iga päev pärast päikesetõusu. Aga iga uus päev - see on väike ime! Inimesed on võõrdunud elust rõõmu tundmast - lihtsalt elust, sellisest nagu see on. Nii neile tundubki, et elu on raske...Aga see on kerge! Tuleb ainult uuesti õppida sellest rõõmu tundma."
Mõte, mida ma kipun oma blogis kordama. Miks? Juu siis omab see sõnastus minu jaoks väga suurt tähtsust. Mulle on oluline lugeda raamatuid, mis panevad mind mõtlema ja tõdema reaalsust. Õpetlikud laused suudavad panna mind mõistma, mis on tegelikult eluliselt tähtsad ja tähelepanu osutamisväärsed. Eelmisel nädalal juhtusin olukorda, kus minu uksele koputati ning seda avades leidsin sealt eest kaks naisterahvast, kes pöördusid minu poole soovides teada mu hingeelu kohta. Neil oli huvi teada, kuidas noored saavad abi, kui neil on raske. Loomulikult loeti mulle jumalasõna ja suunati vaatama sinna suunda, kuhu ma hetkel veel vaadata ei sooviks. Minu vastus oli lihtne, ma loen enda jaoks olulisi raamatuid ning kasutan alalõpmata inglikaarte, mis suunavad ja leevendavad mu valu. Minu vastus meeldis neile, kiites, et tänapäeva noored oskavad ja teavad kuidas ennast aidata. Ma usun, et olen leidnud enda jaoks kõige sobilikuma viisi kuidas aidata iseennast ja vajadusel ka teisi.
Nii siis üks põhjus, miks ma toon välja lauseid ja tsitaate ongi see, et need on seotud minu hetke eluoluga. Ma saan neist abi ning loodan, et see võiks abiks olla ka teistele. Oskus märgata olulist ühest raamatust annab mulle ande osata ka elus leida ainult head ja kulutada oma vabad hetked vaid positiivsusele. Ma olen õppinud hindama head ning laskma lahti halbadest olukordadest ja situatsioonidest. Ma olen rahul ja õnnelik, et suutsin õppida midagi sellist, millest poleks ma unistadagi osanud.
Ma tahaksin aidata inimesi, kes näevad oma eludes vaid raskusi ja probleeme. Oluline on unustada oma aja raiskamine kurtmisele ja nukrutsemisele. Loomulikult on selleks oma aeg, kuid oluline on ajapikku selle perioodi vähendamine. Me püüame elada täiskadvanute elu, mis sisaldab tõsidust ja rangust, kuid milleks?? Me võiks lasta oma hinge natukenegi lapsemeelsust, nautides oma päeva ning tundes rõõmu igast pisisasjast. Loodustest ja seiklustest. RÕÕM SÜDAMESSE!
"Ärge irisege" Need kes kunagi kedagi ei kiida ja kunagi millegagi rahul pole on need inimesed kellega kunagi rahul ei olda.
Pühas tõde kas pole. Iga kord kui tunned, et käitusid kellegagi ebaviisakalt või halvasti, siis palun loe see lause uuesti üle ja mõtesta see enda jaosk lahti. Kas me tõesti tahame olla sellised inimesed, keda ei sallita ning kelle seltskonnas on ebamugav olla. Mina seda ei taha.
Öeldakse, et irisejad on just need inimesed, kellel on olnud kurb lapsepõlv, keda kiideti ja armastati oodatust vähem. Miks on vaja kanda seda negatiivsust oma lapsepõlvest kaasas? Oleks ju kergem leida moodus, kuidas oma südant kergendada ja vähem oma olevikus vinguda ning osutada vaid negatiivsele. Ma ei ütle, et ma ise olen ise 100% ideaalne inimene aga see tunnus, et ma suudan siiski enda ümber märgata inimesi, keda ümbritseb negatiivsuse mull paneb mind uskuma, et minu mull on kordades väiksem. Mul on võime näha üle enda mulli. Ma oskan elada välja oma kurbust siis, kui olen üksi ning laadida oma akud täis selleks ajaks, kui olen koos oma inimestega. Just OMA INIMESTEGA, nendega kellega ma tunnen ennast hiilgavalt hästi ja positiivselt. Olen õnnelik ja tänulik sellele, et minu ümber on nii head inimesed. PÄIKEST TEILE.
Kas te usute, et ainult enda eest hoolt kandes suudate elada kaua, rahulikult ja õnnelikult? Juba lapsest saadik on mulle õpetatud, et käitu teistega nii nagu sa tahad, et sinuga käitutaks. Oma emalt olen ma õppinud olema lahke ja hell inimene. Tahtsin näha inimestes ainult head, olenemata tema tõelisest olemusest. Tänaseks olen ma õppinud tegema vahet heal ning kasunõudva inimese vahel vahet tegema. Ma tõesti naudin seda, kui inimene on siiralt tänulik sinu pingutustele ja hindab seda kogu südamega. Küll aga need inimesed, kes vaid ootavad teeneid andmata ise midagi vastu on minu jaoks veidi pahameelt tekitavad. Nad on minu jaosk ebasiirad ning seetõttu püüan neist hoiduda.
Oma elus olen ma saanud mitmelt inimeselt südamlikke ülestunnistusi sellest kui tänulikud mulle ollakse. Siinkohal ei taha ma ennast kiita vms, vaid tahan osutada tähelepanu sellele kui oluline on endale kalleid inimesi aidata. Mul on olnud võimalus toetada inimesi nende elu ühel mõõna perioodil, aidanud neid füüsiliselt ning vaimselt. Väga oluline on näidata välja oma hella poolt. Ma olen väga õnnelik, et sain kedagi aidata ning peamist rõõmu tunnen selle üle, et seda mulle meelde tuletatakse ja siiani meeles peetakse. Jumaldan inimesi, kes suudavad mu tuju tõsta. Ei paku elu rõõmu. Hing igatseb, süda on vaevas. Ja hakkabki inimene põdema või ka lihtsalt vaikselt kustuma. Millest põdema? Millest kustuma? Üksindusest. Sest inimese hind on sedaviisi seatud: ta peab saama nii armastada, muretseda kui kannatada. Kui pole armastust, pole õnne, pole elu ennast.
Need sõnad kõlavad kuidagi tuttavalt. Olen ennast tihtipeale leidnud samade emotsioonide eest. Raske on olla üksi, kui sa ei soovi seda. Muretseda asjade pärast, mis seda ei vääri. Alatihti tunnen kuidas ma kipun kustuma, seetõttu olen võtnud tavaks pimedatel õhtutel küünlaid põletada, see hoiab ära minu kustumise. Ma tõesti pean oluliseks seda, et mind ümbritseksid inimesed, et oma kurbadel hetkedel ma ei nukrutseks vaid püüaksin leida kõiges vaid positiivset. Tahan osata ennast mudast välja sipelda, puhtaks raputada ning pea püsti ja naeratus suul elus edasi seigelda. Minu unistus, minu lootus!
Teised inimesed kuulavad meeleldi su tarku nõuaendeid ning talitavad vastavalt sinu soovituse järgi. Huvitav. Viimasel ajal on kombest just minu suust kõlada sõna "mis ma teen?" või siis, et "anna palun nõu". Olen kuidagi liimist lahti ning seetõttu pole minust hetkel ei mingisugustki abi nõu andmisel. Kuid ma olen seda teinud, vb püüab see lause mulle teadvustada, et aeg on end kokku võtta ja ise otsustada ning kõiges edasi püüelda. On halb aeg alla andmiseks. Keskendun ja pühendan oma aja vaid iseendale. Pean taaskord õppima kuidas kõigest rõõmu tunda, siis on mul kergem ka teisi aidata.
Kui nüüd korralikult mõelda, siis meenub mulle reedene vestlus emaga, kus ta kiitis minu vaateid, mis sisaldasid nõuandeid tema tuleviku suhtes. Mitte ainult mina pole talle välja pakkunud ideid ettevõtlikuse suhtes, vaid ka professionaalsed töötajad kinnitasid minu vaateid. Mul on hea meel, et sain emalt kiita ning loomulikult tema rõõm ja silmasära tekitas minu hinges rahu. Mu ema on kõike seda väärt. Siinkohal võin tunnistada, et oma halvimatel päevadel suudan ma mõelda radikaalselt ning vajadusel teisi hea sõnaga aidata. Olen uhke!
Oled teistele justkui päikesekiir pimedas, mis juhatab valgusse. Seda ma ihkaksin olla. Kuid nagu me teame, ei pruugi meie suurimad soovid mitte kunagi täituda. Ma pean ennekõike ennast arendama ning seejärel ka teisi sellest jubedast teekonnast läbi vedama.
Kätte on saabunud aeg, kus võiksid veel eredamalt teed valgustada ja pakkuda rohkem soojust. Peaksid asuma suuremate unistuste teostamise kallale, et need oma ellu kohale toimetada. Võta ette ka kõige pöörasemad unistused, ideed ja vii need ellu. Tuleb suurelt unistada ning mitte alla anda! Olen väga tihti mõelnud sellele, et mida ma oma elult siiski tahan. Kas ma suudan leida rahu ja elada nii nagu olen unistanud. Tihtipeale leian ma ennast unistamas oma hobide valdkonnas. Tahaks arendada oma õmblemisoskust, sest mulle meeldib tohutult nokitseda. Eile soetasin endale lõngad ja heegelnõela, mõte iseenda kätega midagi valmistada on parim idee. See kõik on samm lähemale enda arendamisele ja õnnele. Suurelt unistamisest olen ma küll loobunud, aga miks mitte teha seda killukestena. Samm haaval! Usun, et selline mõtteviis viib meid õnnetippu ja meie rõõm võib kerkida pilvedeni.
Tihtipeale kipuvad mu mõtted liikuma minevikule, sellele mis mind elus on tabanud ja millega olen suutnud selle lühikese ajaga kokku puutuda. Ma kannan südames kurbust ja rahulolematust. Ma olen püüdnud loobuda mõttest- Miks küll! See ei vii mind mitte kuidagi edasi, nii on vähemalt elu näidanud. Ma tean, et keegi või miski püüab mu ellu rohkem selgust luua, kuid kas tõesti polnud selleks muud ning paremat võimalust. Oskus elust rõõmu tunda käib mul lausa lainetena läbi. On päevi, kui tunnen, et ma olen õnnelik. Ma säran ja oskan ka teistele seda edasi kanda. Loomulikult leidub ka neid päevi, kui tunnen, et kõik mida teen on ilma asjata. Olen räsitud ja nukker. Mitte miski ei suuda mind rõõmustada. Selliste päevade üleelamine muudab mind ainult tugevamaks inimeseks. Seetõttu ma ei imesta miks just mind välja valiti. Noorena olin pehmeke, õrn ja ülitundlik kõige suhtes. Nüüd tunnen, et olen üsna kõva kesta enda ümber kogunud. Keda küll selle puhul tänada.
Kindlasti ei suuda ma ka liiga palju kannatada, sest mu nahk pole kilbi eest. Ma olen inimene ja seetõttu valdavad mind mitmed erinevad tunded, millest lahti raputada pole lihtne. Ma olen alati unistanud elada elu, millest alates lapseeast unistada sai. Töö, kodu, pere, reis, armastus. Hetkel ma küündin kõige selle poole, aga tundub, et unistused jäävad poolikuks. Uskusin alati, et vähemalt armastus on mul alatiseks olemas. Aga näe millist vingerpussi võib elu meile pakkuda. Nüüd kui mul on töö tunnen, et see polegi elus kõige tähtsam. Oluline on olla õnnelik, kuid tundub, et see tunne on minu jaoks puht võimatu, sest rahu ei suuda ma leida nii või naa.
Ma pole kindlasti siin maailmas ainuke, keda on tabanud tragöödia. Meid on palju ning see tähendab, et ka muutujaid on palju. On neid, kes keeravad oma tee usku, on neid, kes mõtestavad end teisele lainele ja loomulikult on neid, kes vaatavad läbi pilvede ja tunnevad nii mõndagi.
Mina kuulun nende hulka, kes pole ennast usku keeranud. Ma olen inimene, kes näeb kohati läbi pilvede. Tajub maailma, mis on paljude jaoks lausa lukus. Rasketel aegadel on mu teekond müstikasse veelgi lühem. Ma naudin neid unenägusi, kus reaalsuse ja unenäo vahel on õhuke kile. Usk iseendasse ja oma unenägudesse muudab mind enesekindlaks ja heaks inimeseks. Ma tahaks osata seda veelgi rohkem arendada ja hinnata endale antud oskusi. Elu on täis müstikat!
"Jumal on vahel väga karm, aga mitte nii karm, et inimene ei suudaks tema saadetud katsumustele vastu panna. Kõige raskemateski oludes pidage alati meeles: jumal annab meile hädasid, mis on meile jõukohased! Ta ei saada kunagi katsumusi, mida inimene väärikalt taluda ei suudaks. Kui isand näeb, et oleme vaimult nõdraks jäänud, saadab ta meile katsumuse, et saaksime uuesti tugevaks." selgitab Vanga Oma isiklikust kogemustest võin väita vaid seda, et inimesed tõesti arendavad iseennast peale ühte korralikku krahhi. Miks ja kuidas on need meie eluteele sattunud ei oska ma öelda, kuid usun, et enamikel juhtudel on see väga vajalik.
Kui ma võtan kokku enda elu ja oma iseloomu muutuse, siis võin kindlalt öelda, et mida rohkem on inimene elus üle elanud ja kannatanud, seda elukogenud, teadlikum ja arusaavam ta on. Peale kahe aasta tagust sündmust muutusin ma väga palju. Seda kõike tunnistama ja mõistma hakkasin ma alles peale seda kui mulle lähedased inimesed selle jutuks võtsid. Alates sellest ajast ma tõesti tunnistan, et suhtun asjadesse teistmoodi ja vaatan kõike teise nurga alt. Mul on nii häid kui halbu päevi, seetõttu olen ka küllaltki ettearvamatu.
Kui lugeda Vanga õpetussõnad uuesti, siis võin sealt välja lugeda, et kui inimene ei õpi oma teele saadetud katsumusest mitte midagi, siis on oodata uut. Kindlasti paneb see nii mõnedki inimesed hirmu tunda. Ei tasu, see on võimalus, mis ei pruugi kunagi tõeks saada. Elada tuleb rahulikult ja õnnelikult.
Isiklikult arvan seda, et need inimesed, kes kurdavad pidevalt oma raske elukoorma üle või näevad ainult seda kui imeline elu teistel on , ei suudagi kunagi õnne leida. Oma elu pole mõtet raisata vaid ohkimisele ja ähkimisele, tuleb elada, naeratada ja nautida.
Naeratus, kui üks kõige lihtsamaid ja vähenõudvaid tegevusi. Mis muu suudaks muuta meie päeva paremaks, kui üks pisike naeratus. See ei pea olema enda poolt pingutatud naeratus. Piisab vaid sellest, kui sulle vastu jalutav inimene kannab oma näos üht sooja silmasära.
Seoses oma uue eluga (ehk siis tudengist on saanud tööinimene) puutun inimestega pidevalt kokku. Iga mu tööpäev on kardinaalselt erinev. Mina, kui üks vaikne ja häbelik tütarlaps olen nüüdseks kohustatud suhtlema nii ülipositiivsete kui ka üsna negatiivsete inimestega. Selle juures muudab mind väga kurvaks tõsiasi, et inimesed raiskavad nii enda kui ka teiste energiat. Miks lasta enese seest välja negatiivseid lained? Miks on vaja nendega riivata neid, kellel ei ole sellega kokku vaja puutuda? Nendele küsimustele jäängi vastuseid ootama.
Ma naudin inimesi, kes olenemata oma muredest ja hingepiinadest suudavad ennast kaunistada positiivse tuju ja suure naeratusega. Uskuge mind see kandub edasi ka teistele inimestele. Ma pole vist kunagi nii palju inimestega igapäevaselt suhelnud, naeratanud ja rõõmu tundnud. Ma tunnen ise kuidas ma panen enda ümber inimesed naeratama, sest mina teen seda esimesena.
"Südamest tulev naer puhastab hinge" (Vanga)- Ikka öeldakse, et naer on terviseks ja loomulikult pikendab iga naer su eluiga. Siinkohal on oluline panna tähele seda, et inimesed, kes naeratavad vähe teevad seda seetõttu, et neil puudub aeg positiivsetele asjadele mõelda. Nad haletsevad ja masetsevad, mis viitab vaid väga halvasti juhitud eluteele. Igas asjas tuleb leida vaid head ning tänada tuleb selle eest, mis meile on antud ja siis tuleb ka positiivne ellusuhtumine ja lai naeratus. Võtke korrakski aeg maha ja nautige seda mis on teie ümber.
Üks kõige olulisematest unenäoliikidest on teadlikud unenäod - sa oled täiesti teadlik, et näed und. Kõik näib elav ja päris ning su meeled on erksamad. Just varastel hommikutundidel leian ma ennast unenägudest ja seda tundes ja teades. Vahel surun oma silmad taas kinni, et oma unenägu jätkata ja näha, mis edasi juhtub. Üsna tihti see mul ka õnnestub. Need unenäod on mul selgelt meeles, nii hommikul ärgates kui ka õhtul seda meenutades. Ma armastan unenägusi, sest seal suudan ma teha asju, millega päriselus vist kunagi hakkama ei saaks. Unenägude nägemine paneb mind tihti ahhetama, et näe jälle olen seda juba näinud. Kui juhuslikult olen võõra seltkonnaga koos, siis püüan oma naeru tagasi hoida, sest inimesed on skeptilised, ega usu, et sellised asjad võimalikud on. Sellistesse nägemustesse usuvad vaid need, kes ka ise taolisi unenägusi näevad.
Unenäo esilekutsumine
Iidsetel aegadel olid meie esivanematel spetsiaalsed templid, kus tegeldi unenägudega. See on tehnika, mis aitab esile tuua spetsiifilised unenäod, saavutada nende detailirikkus ning neid tõlgendada, ammutades sõnumitest rohkem informatsiooni. Traditsiooniliselt nälgisid indiaani šamaanid päevade kaupa, et teatud unenägusid esile kutsuda. Vanas Kreekas läksid preestrid ja preestrinnad mitmeks päevaks või nädalaks unetemplisse, et töötada oma unenägudega. Vahel puistati ümbrusesse värskeid ürte ning joodi ürdijooke, et saada soovitud tulemusi.
1. Enne magamaminekut kirjuta üles, millele tahaksid unes keskenduda. Sa võid küsida: "Millele peaksin oma elus tähelepanu pöörama?"
2.Pärast seda heida pikali, korda oma taotlust või küsimust mitu korda ja visualiseeri neid sõnu, mille sa kirja panid. Siinkohal meenub mul kogemus, kus palusin oma Inglit, et ta öösel mulle külla tuleks. Nii ka juhtus, seetõttu usun, et kui enne magama heitmist keskendud millelegi kindlale, siis on üsna suur tõenäosus seda ka unes näha. Tol päeval olin ma tervenisti liimist lahti ja võib-olla selle unenäo nägemine suutiski mind maha rahustada. Asjad ei ole ilmaaegu, kõik meie ümber toimub põhjusega. Väikseid asju tuleb ainult tähele panna.
3.Sa võid enda lähedale, näiteks öökapile, asetada visuaalse sümboli, mis esindab seda olukorda või unenägu, millele tahad keskenduda. Minu voodi läheduses on palju pilte ja ka küünal, mida põletades tunnen soojust ja kohalolekut ning tänu millele ma ka pidevaid rändeid oma unenägudes teen.
4.Kui sulle on oluline haistmismeel, siis pane oma padjapüüri, öökapile või padja alla ürte. Näiteks: Roos - leevendab emotsionaalset seisundit, kaitstes õudusunenägude eest. See võib tuua ka unenägusid, mis on seotud suhete ja südameasjadega. Lavendel- lõdvestab närve ja võib avada kolmanda silma, aidata kaasa selgeltnägemisele ning prohvetlike unenägude nägemisele. Puju - puhastab ja valmistab ette ruumi unenägemiseks, kui kasutad seda lõhnaküünlana. Samuti aitab see kaasa eredate unenägude meelespidamisele ja stimuleerib teadlikku unenägemist. Võilill- toob probleeme lahendavaid unenägusid. Nõges - kaitseb unenägijat ja aitab kaasa peegliunenägudele ning probleemi lahendavatele unenägudele. Õunapuuõied - aitavad unenäokehal reisida iidsetesse paikadesse. Viirpuu - tekitab unenägusid, mis on seotud ürgse ja looduslikuga. Kortsleht - toob tervendamisunenägusid - kõigil tasanditel - ja inspiratsiooni tekitavaid unenägusid.
5. Igal hommikul kirjuta oma unenäopäevikusse üles kõik, mis sul on meeles, kaasa arvatud see, kuidas sa end ärgates tundsid. Mingil perioodil olin ma üsna tihe unenägude üleskirjutaja. Nüüd kui mul pole endal ka aimu kus ma ööbin, siis olen asja unarusse jätnud. Kõik on minus segamini pööratud, sest puudub rutiin Mul on eelnevalt palju märkmeid tehtud, need ei ole 100% tõesed, aga nende pikkade ridade vahelt leiab midagi. Alatihti loen ma oma märkmeid ja leian jälle midagi mille üle imestada. Pean tõdema, et just need unenäod mida ma hommikuti selgelt mäletan ei ole need nägemused mille üle ma ahhetan. Seda teevad need unenäod, mida ma ei mäleta,aga kui see juhtub päriselus, siis tundub see kõik olevat juba juhtunud. Küsin ja uuris teistelt, nemad eitavad ning siis mõistagi, et see toimus öösel, mu unenäos.
Koht
See tehnika võib toimida ka tuttavate kohtade puhul, milleks on näiteks su lapsepõlvekodu, kool või mis tahes muu koht, mis tundub sulle oluline või eriline. See võib olla isegi koht, mis sulle eriti ei meeldi, aga kindlasti peab sellel olema sinu jaoks tähendus.
Olulisi unenägusi kipun ma nägema eelkõike maal olles, ehk siis oma lapsepõlve kodus. Mingi kindel side on alati meie vahel olnud, miks muidu ma siia alati tagasi kipun, sest just siin saan ma kõige paremini magada ning süda on alati rahul. Oma lapsepõlve kodus alustasin ma oma kuutõbiseid rändamisi. Kas siis ärkasin elutoas, käisin õe juures või juhtus ka neid kordi, kui ma ise midagi ei mäleta. Ka nüüd hiljuti tabas mind olukord, kui kasuisa mult järgmine päev küsis, et mida ma öösel elutoas tegin. Olin temaga koridoris kokku juhtunud ning tema küsimusele vastanud. Käisin ema und valvamas, oli minu vastuseks. Ohh imestust, ka ema ärkas selle peale üles kui talle sügavalt silma vaatasin. See kõik juhtus tõenäoliselt seetõttu, et enne magamaminekut ütlesin emale, et ta tugitoolist voodisse magama läheks ja näe öösel läksingi kontrollima kas ta seda on juba teinud. Müstika või mis, aga selle eest põnev.
Sa võid unenägusid näha nii kaua, kui tahad. Kui su unenäoteejuht ja inglid arvavad, et pead keskenduma sõnumitele, mis on sulle kasulikud, siis juhatavad nad su sinna. Pea meeles, et sa saad alati selle, mis on su kõrgeimaks hüvanguks, isegi kui sa seda kogemust pole otsinud. Naudi seda huvitavat teekonda. Seda kõike ma olen teinud ja teen ka edaspidi. Oluline on vaid endasse uskuda ja meeles pidada, et iga inimene on millekski loodud ja seda kõike peab oskama ära kasutada.
" Ära keskendu millegi vaatamisele, vaid lõdvesta pilk. Kutsu endale appi oma unenäoteejuht ja veel keegi, näiteks peaingel. Võib-olla tahad midagi küsida. Kirjuta üles sõnum, mille saad. Ilmselt saad sa vastuse visuaalsel teel, värvide ja sümbolite kaudu. Jätka küsimuste küsimist või lihtsalt lase visioonidel vabalt voolata. Pärast kujundite kadumist pane need päevikusse kirja. Meie inglid ja spirituaalsed teejuhid tahavad, et võtaksime aega ilmsi unenägemiseks, sest saame sedakaudu sageli jumalikke sõnumeid."
Hiljuti juhtusin oma unenäos nägema ussi, suht rästiku moodi, kuri ja õel. Üsna reaalne unenägu ja samas suutis panna mind mõtlema, et mida ma peaksin sellest välja lugema. Ma tean, et unenägude tõlgendamisi on erinevaid, seega ei asunud kohe sealt vastust otsima. Nägin ussi kes susises ja siis lähen ma esimest korda uude tantsurühma ja mida ma näen. Uus õpitav tants seisnebki selles, et minu paariline on kehastunus ussiks, kes susiseb ka aina taga räägib. Kas märk ongi seotud mu uue tantsuga või hoopiski midagi muud.
Nüüd täna otsustasin ma uurida, mida teised minu unenäo kohta räägivad:
Rästik - Unes rästiku nägemine hoiatab sind mingit sorti kurjuseilmingute eest. Kui sul unes õnnestus rästiku rünnakut vältida ja ta isegi tappa, siis ilmsi suudad sa ületada kõik sinu eesmärgi saavutamisel ettetulevad takistused.
Inimesed, kes on sündinud Selle märgi all armastavad eraldatust ja olla üksinduses ning vaikuses,eemal mürast. Seisad kindlalt oma kahel jalal, ei talu vähimatki agressiivset sissetungimist enese territooriumile. Aga sa pole kaugeltki inimpõlgur, ent sulle on vastuvõetamatud suured rahvamassid, lärmakad üritused, tulised vaidlused, sõjakad arveteklaarimised.Samal ajal pole sa sugugi passiivne, vaid lausa väga aktiivne, kui tunned vajadust tegutseda eesmärgi nimel.Samas peavad nad pidevaltolema kursiskõikide elusündmustega jaammutad endasse uusiteadmisi. Neid iseloomustabsamastundlikkusjatahetmidagi teha midagi head oma lähedastele.
Õitseaeg: - Kevad Eelmises elus: Sõnumi tooja, kullasepp, hobuste treener, skulptor Sõber: Nefriitsammas Vaenlane: Must pühvel Vastane:Koldehoidja Õnne ja tähenduslikud numbrid: 6, 18, 30 Parim kuu aastas: november.
Rohkem iseseisvust- Olen juba ligi kolm kuud üksi Tartus vastu pidanud. Pigem võib lugeda vastu pidamiseks esimest kahte nädalat, kui tundsin ennast imelikult ja kohati oli raske seda kannatada. Nüüdseks olen harjunud ja usun, et saan sellega ka edaspidi hakkama. Olen muutunud asjaajajaks ja toimekamaks inimeseks, leidnud mõtte ja tahtejõu mida ei uskunud ma kunagi enam leidvat. Nüüd võtan lihtsalt asja kätte ja tegutsen.
Nauding ilma interneti ja arvutita - Kui vahepeal tekib tunne, nagu maailm vajub mulle peale ja ka mina ise tahan koos sellega vajuda, siis leian alati mooduse kuskile ära kaduda. Kõige parim tunne on sõltuvustest vabaneda ja seda ka telefoni näol. Ei ole vaja peadpidi telefonis ja arvutis istuda.Meie ümber on nii palju asju, mida saaks nautida. Mis peamine loodus annab meile 100 korda rohkem positiivsust kui internet. Tõeline rahulolu on olla ja toimetada.
Tantsimine - See sai alguse siiski 2014.a lõpus, kuid jäi siiski millegi tõttu soiku. Suvel avanes meil taaskord uus võimalus esineda Rannaklubis. Ma armastan tantsimist ja seda olen alati ihanud teha. Peale suvist etteastet kadusime taaskord ära, kuid nüüd külmade tulekuga otsustasime siiski end taaskord kätte võtta. Juhendajat me ei leidnud ja seetõttu võtsime asja enda vedada. Uskumatuna kui see ka ei näi, saime ka tantsu valmis ja selgeks. Meil olid kõik asjad olemas, nii lava, naised, laul, mõnel seelikudki. Mina isiklikult sain esinemisest taaskord nii suure energia laengu, et lausa rõõm on koos oma naistega tantsida. Tants toob naeratuse ka kõige koledamas päevas. Ükskõik kui halvad emotsioonid mind ka päeval ei valdaks, siis õhtul tantsutrenni minnes kõik kaob ja lausa naeratuse võib mu näolt leida. Jumalik tunne.
Endalegi uskumatult imestan ma seda, et suutsin iseseisvalt tantsu välja mõelda. Tihti mõtlen, et ma elaksin nagu oma eelmist elu. Ma nii naudin seda kõike! Peale tantsimise naudin ka nende välja mõtlemist. Mul on vaja vaid head lugu, paberit ja pliiatsit ja voilaaaaa tants ongi valmis. Ootan juba huviga uusi väljakutseid ja esinemisi.
Jooksmine ja üldse sport - Spordilaps olen ma koguaeg olnud, kuid noorushullusega kadus see peagi. Nüüd avastasin ma enda jaoks jooksmise. Kõik algas umbes aasta tagasi kui lund polnud ja alustasin jooksmisest rõõmu tundma. Vanasti suutsin heal juhul joosta 5 km ja seegi oli minu jaoks nõnda raske. Siis nüüd võtan ette 7-8 kilomeetrisi jookse ja silm ka ei pilgu. Naudin seda, sest saan siis oma mõtteid mõlgutada ja oma mured unustada. Tegelikult on neid tundeid üsna raske selgitada,mis ma jooksmisest saan. Mulle meeldib seda teha ja saan sellest naudingut. Nüüd olen jooksnud peaaegu aasta, seda küll vaheldusrikkalt.On perioode kus ainult jooksengi ja siis jälle neid aegu, kus teen midagi muud Mul on olnud palju kaaslasi nagu Maarja, kellega olen kõige rohkem metsa-ja maanteid avastanud ja usun, et just kaaslase leidmine on mul palju jooksukilomeetreid toonud. Samuti Kaia, kellega olen põhiliselt võsitlustel vuranud, nii Rogan, Libahunt kui ka Xdream. Mõned korrad olen isegi Priiduga jooksma sattunud, mis teeb mulle samuti rõõmu. Hea kui saad seda kellegagi koos teha ja juttu vesta. Olen kindel, et kui lööksin oma kilomeeteid kokku siis võibolla sain viimati sellise arvu kui veel trennis käisin ja võistlustel võitsin. Minu jaoks on see ennekõike vaimne areng, kui füüsiline. Lõpuks olen suutnud ennast kätte võtta ja teha seda, milles mul on annet.
Tundub, et ma ei tee seda asjata, sest ka minu tulemused on paranenud ja siinkohal ei saa jätta mainimata meie sportlikke saavutusi ühise tiimiga. Nii Hanna, Kaia kui mina oleme hambad ristis näidanud ennast kui võimekatest naistest, kes tulid eiteakust ja vuravad metsas nagu segased. Xdreamilt saime sellel hooajal kaks 3.kohta, mille üle olime me väga õnnelikud. Ja ühel etapil jäi meil nii vähe puudu kui oleksime saanud peaaegu teise koha. Me naudime seda mida me teeme ja see ongi põhiline. Ja mis saab olla veelgi parem kui sinu higi ja vaeva eest sind ka tunnustatakse, nüüd vaid rohkem kilomeetreid ja mitmekülgsemaid trenne ja uus hooaeg võib minu jaoks alata.
Samuti õnnestus meil Kaiaga viimane Libahunt niivõrd, et rõõm nii metsas kui ka mõned päevad peale seda, ei taht kaduda. Kõige toredam on muidugi ka see, kui keegi teine paneb meie saavutusi tähele. Vähemalt käib see minu kohta. Suurim rõõm, kui keegi lihtsalt tuleb ja ütleb, et näe kui tublid te olete, sest kiitus toob alati naeratuse näole.
Ootan juba kevadehakku, kui saan taas loomastuda ja metsa kaduda. See ongi minu nauding.
Üks mudane kallistus peale väsitavat võsitlust (Viimsis)
Matkamine ja lõke - Oiiiiii kuidas ma armastan matkata, telkida ja lõkke ääres istuda. Sel suvel võtsime me ette matka Oandust-Iklasse ja seda ratastega. Mis saab olla veel parem kui oled nii toredate inimestega metsas ja naudid igat hetke. Matk kestis 5.päeva, kuid pepu hakkas väsimust näitama neljanda päeva lõpus. Aga see ei olnud maailma lõpp, sest kõik need istumised, söömised, telkide pakkimised, pesemised aina leevendasid seda valu. Kõige parimad emotsioonid sellel aastal tulid just sellelt matkalt. Ma sain aru kõigest, millest oli vaja aru saada. Ma polnud kordagi kurb, sest ma sain lõpuks selgeks, kuidas ennast ümbertoimuvast välja lülitada.
Matkast rääkida on nii palju ja kõikide seikade ja naljade üleskirjutamiseks peaks küll vist raamatu kirjutama. Tegin kokkuvõtva video, mis peaks ka 10 aasta pärast kõik emotsioonid palgele tooma. Ütlen vaid ühe sõna: IMELINE
See ei olnud viimane telkimine sellel aastal. Mõned nädalad hiljem läksin ma väga toredate inimestega Peipsi-äärde telkima. See oli emotsionaalne. Sain tundma õppida inimesi, keda ma teadsin ammu, aga polnud suutnud kõikidega teatud müüri ületada. Olen siiralt õnnelik, et koos nendega sinna läksin, sest see koht oli imeline ja nii palju meenutasid just nemad mulle kõige ilusamat inimest. Olen neile seda ka öelnud, et nad on sama toinad kui seda on mu Ingel. Mul on siiralt hea meel , et olen suutnud ennast neile avada ja seda isegi nüüd peale kõike seda. Ma üllatan tihti ennastki, ei teagi kas see on halb või hea.
Mälestusõhtu (Eru)
Lõkke ääres istumist naudin ma kõige enam. See kuidas puid metsast otsida ja siis hiljem selle soojas istuda. Niiiiiii heeaaaa
Mašaga päikseloojangut püüdmas (Võsu)
Sõbrad - Armastan kõiki oma sõpru. Ma tean, et võin olla alatihti ettearvamatu ja kibeda ütlemisega ja just seetõttu austangi teid nii väga, et suudate kõiki mu tujusi välja kannatada. Mul juhtub väga tihti nii, et kord naeran ja siis pühin hoopiski pisaraid. Aasta jooksul juhtus nii mitmelgi korral kui suutsin end nii täis juua, et mõistus kaotas jalgealuse. Seetõttu olengi nii tänulik, et te mul olemas olete. Olen aru saanud, et alkohol ja mina ei käi kokku, sest kui olen mingi teatud piirini jõudnud, siis lähen täita hulluks kätte. Seetõttu tarbin seda kraami edaspidi mõõdukalt, et ära hoida aasta jooksul toimunud intsidente. Sõbrad tähendavad minu jaoks kõike.
Lõputöö - Pole küll veel tegema hakanud, aga natuke juba piinab mind mu ajusopis. Mind ootab ees huvitav aeg.
Pulmad - Sain käia kolmandat korda oma elus pulmas. Kogemus missugune! Nüüd peab uut ootama jääma ;)
Jaanipäev (Palmse)
Seiklused - Pärnu, kus veetsime naistega väga toreda nädalavahetuse ja see kõik toimus just peale seda kui olin saanud koolist vabaks. Tõeline puhkus nii kehale kui ka vaimule.
Erinevad kontserdid - (hahahaha kummikutega ma enam kunagi ei lähe), Naistega sai jaanipäeva peetud lausa mitu päeva ja seda erinevatel üritustel. Maarjaga käisin Otti kuulamas ja seda siiski ilma kummikuteta. Jaanipäeval olime meil ja Palmses, nägin Annit, keda võib Eestis näha harvemini kui Talvel lund. Rõõm oli minu poolne,
Maarjaga metsas pildistamas - , kus vedasime terve garderoobi ja peegli metsa, et saada neid Wow pilte. Rõõm, lust ja lillepidu. Paljad naised metsa alla, vot kus oleks vaade. Järgmisel aastal peaks uue ürituse korraldama.
Grillimised - Ei tea küll miks, aga see kõige esimene grillimine on nii hea - praegugi ootan seda. Liha, salat, vesipiip ja hea seltskond, mis saab veel parem olla.
Vesipiip - Peaks huvi pärast järgmise aasta piibutamise arvu kirja panema. Usun, et see on suve üks meelis tegevusi. Rand, liiv, tekk ja suitsev piip, mis paneb lausa maailma tagurpidi jooksma.
Kohv - Sain kevadest alates endale sõltuvuse, milleks on kohvi joomine. Kurb lugu aga nii see on. Algas ühe tassi hommikukohviga ja lõppes juba mitme tassiga. Nüüd jõuludel otsustasin ennast võõrutama hakata ja nüüdseks olen kenasti hakkama saanud. Ei ühtegi tassi hommikukohvi ja silmad seisavadki lahti. Püüan seda teed edasi käia, kuni lõputöö kirjutamiseni, sest siis ma arvatavasti ilma ei saa. Vaatame
Välja lülitamine - Aastaga olen õppinud ennast vaimselt hoidma. Kui mul on raske või lihtsalt kehv tuju, siis püüan ma alati mõelda parematele asjadel. Alatihti suunan ma ennast midagi tegema ja kõik selleks, et mul poleks aega oma mõtetel kurvaks muutuda. On juhtunud ka olukordi, kus intriigidesse sukeldumise asemel korrutan ma iseendale, et Teele sul on suva. Probleeme pole mõtet välja mõelda, kui tegelikult on elus raskemaidki olukordi. See on oskus, mille olen endale selgeks teinud ja ütleme nii, et see on mu hingamise kergemaks muutunud.
