kolmapäev, 14. september 2016

Miks sa valisid välja just minu



Tihtipeale kipuvad mu mõtted liikuma minevikule, sellele mis mind elus on tabanud ja millega olen suutnud selle lühikese ajaga kokku puutuda. Ma kannan südames kurbust ja rahulolematust. Ma olen püüdnud loobuda mõttest- Miks küll! See ei vii mind mitte kuidagi edasi, nii on vähemalt elu näidanud. Ma tean, et keegi või miski püüab mu ellu rohkem selgust luua, kuid kas tõesti polnud selleks muud ning paremat võimalust. Oskus elust rõõmu tunda käib mul lausa lainetena läbi. On päevi, kui tunnen, et ma olen õnnelik. Ma säran ja oskan ka teistele seda edasi kanda. Loomulikult leidub ka neid päevi, kui tunnen, et kõik mida teen on ilma asjata. Olen räsitud ja nukker. Mitte miski ei suuda mind rõõmustada. Selliste päevade üleelamine muudab mind ainult tugevamaks inimeseks. Seetõttu ma ei imesta miks just mind välja valiti. Noorena olin pehmeke, õrn ja ülitundlik kõige suhtes. Nüüd tunnen, et olen üsna kõva kesta enda ümber kogunud. Keda küll selle puhul tänada.


Kindlasti ei suuda ma ka liiga palju kannatada, sest mu nahk pole kilbi eest. Ma olen inimene ja seetõttu valdavad mind mitmed erinevad tunded, millest lahti raputada pole lihtne. Ma olen alati unistanud elada elu, millest alates lapseeast unistada sai. Töö, kodu, pere, reis, armastus. Hetkel ma küündin kõige selle poole, aga tundub, et unistused jäävad poolikuks. Uskusin alati, et vähemalt armastus on mul alatiseks olemas. Aga näe millist vingerpussi võib elu meile pakkuda. Nüüd kui mul on töö tunnen, et see polegi elus kõige tähtsam. Oluline on olla õnnelik, kuid tundub, et see tunne on minu jaoks puht võimatu, sest rahu ei suuda ma leida nii või naa.



Ma pole kindlasti siin maailmas ainuke, keda on tabanud tragöödia. Meid on palju ning see tähendab, et ka muutujaid on palju. On neid, kes keeravad oma tee usku, on neid, kes mõtestavad end teisele lainele ja loomulikult on neid, kes vaatavad läbi pilvede ja tunnevad nii mõndagi. 



Mina kuulun nende hulka, kes pole ennast usku keeranud. Ma olen inimene, kes näeb kohati läbi pilvede. Tajub maailma, mis on paljude jaoks lausa lukus. Rasketel aegadel on mu teekond müstikasse veelgi lühem. Ma naudin neid unenägusi, kus reaalsuse ja unenäo vahel on õhuke kile. Usk iseendasse ja oma unenägudesse muudab mind enesekindlaks ja heaks inimeseks. Ma tahaks osata seda veelgi rohkem arendada ja hinnata endale antud oskusi. Elu on täis müstikat!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar