neljapäev, 8. detsember 2016

Inglipäev

Uskumatu, et mu tänane päev on just selline olnud. Hetkel olen kurb, nädala eest olin kurb ja ma ei taha teadagi mis minu sees uue nädala hakul toimub. Viibin oma Hiiumaa pesas, istun küünlavalguses ja kuivatan oma pisaraid, mis ei tahagi lõppeda. Alatihti tunnen, et siin maailmas pole mitte miski minu joaks . Ma ei taha halada, ega kurta, selle asemel tahaks õppida elama sellega mis mul on ja tunda rõõmu kõigest mis mind ümbritseb,

Täna on Inglipäev, nii kutsun ma 8.detsembrit, sest just sel päeval on sündinud minu kõige eredam täht taevas. Täna oleks mu kallike saanud 24. aastaseks. Uskumatu, et oleme ilma temata veetnud juba tema kolmanda sünnipäeva. Ma olen kurb ja tunnen nagu oleksin reetja. Minu hing peab oluliseks käia nii tihti kui võimalik tema juures. Kõige olulisem on seda teha väga tähtsatel kuupäevadel. Täna aga pean viibima väina taga Hiiumaal, sest töökohustused ei lase mind tema juurde küünalt süütama. Mu süda on täis kurbus ja hingepiina, saaksin kasvõi koduski olla, oma voodis ja paluda teda taaskord oma unenägudesse. Ma vajan teda. Nii uskumatu kui see ka pole, ma ootan teda igal ööl ja päeval. Nii raske on mitte viibida seal , kus hing kõige rohkem ihaldab viibida. Ma kardan, et minus pettutakse, minuga ei saada kontakti ja just see muudabki minu meele nii kurvaks. Olen igal aastal saanud olla tema juures, valada pisaraid tema puhkekohal, öelda talle seda mida mu hing kõige enam ihaldab. Tunda tema lähedust ja hingesoojust. Ma tean , et ka tema vajab seda hädasti. Iga küünal , mis on tema mälestuseks süüdatud muudab teda kindlasti õnnelikumaks.

Viimasel ajal olen avastasud ennast pisaraid valamas täiesti ootamatutes olukordades. Ükshetk autorooli, teinekord telefonitoru ees ja kolmandal korral joostes. Miks??? - ei tea. Tundub, et ma ei oska iseendaga siiani hakkama saada. Alatihti satun oma kiire elutempo sees igatsema ja meenutama aegu, mis on mulle siiani väga kallid. Kardan, et aeg kustutab peagi kõik minu mälestused.

Tänane päev on siiski pühendatud just Meie Kallile Inglile. Mehele, kes ei kõhelnud kordagi appi tulemast, teistest hoolimast ja oma headust jagamast. Ma igatsen tema igat hingetõmmet, südametukset ja silmapilgutust. Tema kallistused ja suudlused on kirjeldamatu tunde tekitajad. Iga sõna, mis oli tema poolt ritta seatud , kõlas kui kuld ning mõjus nii mulle kui ka paljudele teistele väga hästi. Ta hindas headust ja sõbralikkust. Meil oli parim koostöö koduses elus kui ka suhtes. Ma satun tihti mõtlema sellele, mis mul praegu kõik olemas oleks, kui mu Kallis Ingel oleks endiselt mu kõrval. Kus me üheskoos elaksime, mis oleksid meie ühise unistused ja teod. Igatsen seda kõike. Ma tõesti tunnen nagu oleksin poolik tükk. Miski oleks nagu lahti rebitud ja lõhki kistud.

Ma siiralt ja südamest loodan, et ta on hetkel õnnelik kusiganes ta ka ei viibiks ja, et meie elusid vaadates ei pea ta muretsema ja nukrutsema. Loodan ja usun, et teeme oma elus piisavalt õigeid otsuseid ja heategusi, mis ei jää kunagi kellelegi märkamata. Minu hing tahab uskuda, et iga minu heategu ja teiste esiritta seadmine muudab maailma säravamaks ja tähistaeva ilusamaks. Igatsen ja jäängi igatsema on kullakallist Inglit.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar