teisipäev, 20. september 2016

Heaolu



Teised inimesed kuulavad meeleldi su tarku nõuaendeid ning talitavad vastavalt sinu soovituse järgi. Huvitav. Viimasel ajal on kombest just minu suust kõlada sõna "mis ma teen?" või siis, et "anna palun nõu". Olen kuidagi liimist lahti ning seetõttu pole minust hetkel ei mingisugustki abi nõu andmisel. Kuid ma olen seda teinud, vb püüab see lause mulle teadvustada, et aeg on end kokku võtta ja ise otsustada ning kõiges edasi püüelda. On halb aeg alla andmiseks. Keskendun ja pühendan oma aja vaid iseendale. Pean taaskord õppima kuidas kõigest rõõmu tunda, siis on mul kergem ka teisi aidata.

Kui nüüd korralikult mõelda, siis meenub mulle reedene vestlus emaga, kus ta kiitis minu vaateid, mis sisaldasid nõuandeid tema tuleviku suhtes. Mitte ainult mina pole talle välja pakkunud ideid ettevõtlikuse suhtes, vaid ka professionaalsed töötajad kinnitasid minu vaateid. Mul on hea meel, et sain emalt kiita ning loomulikult tema rõõm ja silmasära tekitas minu hinges rahu. Mu ema on kõike seda väärt. Siinkohal võin tunnistada, et oma halvimatel päevadel suudan ma mõelda radikaalselt ning vajadusel teisi hea sõnaga aidata. Olen uhke!


Oled teistele justkui päikesekiir pimedas, mis juhatab valgusse. Seda ma ihkaksin olla. Kuid nagu me teame, ei pruugi meie suurimad soovid mitte kunagi täituda. Ma pean ennekõike ennast arendama ning seejärel ka teisi sellest jubedast teekonnast läbi vedama.

Kätte on saabunud aeg, kus võiksid veel eredamalt teed valgustada ja pakkuda rohkem soojust. Peaksid asuma suuremate unistuste teostamise kallale, et need oma ellu kohale toimetada. Võta ette ka kõige pöörasemad unistused, ideed ja vii need ellu. Tuleb suurelt unistada ning mitte alla anda! Olen väga tihti mõelnud sellele, et mida ma oma elult siiski tahan. Kas ma suudan leida rahu ja elada nii nagu olen unistanud. Tihtipeale leian ma ennast unistamas oma hobide valdkonnas. Tahaks arendada oma õmblemisoskust, sest mulle meeldib tohutult nokitseda. Eile soetasin endale lõngad ja heegelnõela, mõte iseenda kätega midagi valmistada on parim idee. See kõik on samm lähemale enda arendamisele ja õnnele. Suurelt unistamisest olen ma küll loobunud, aga miks mitte teha seda killukestena. Samm haaval! Usun, et selline mõtteviis viib meid õnnetippu ja meie rõõm võib kerkida pilvedeni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar