Nägemiseni 2015. a

Mis on andnud mulle aasta 2015.

Metsas pildistamas (Oruveski)

Rohkem iseseisvust- Olen juba ligi kolm kuud üksi Tartus vastu pidanud. Pigem võib lugeda vastu pidamiseks esimest kahte nädalat, kui tundsin ennast imelikult ja kohati oli raske seda kannatada. Nüüdseks olen harjunud ja usun, et saan sellega ka edaspidi hakkama. Olen muutunud asjaajajaks ja toimekamaks inimeseks, leidnud mõtte ja tahtejõu mida ei uskunud ma kunagi enam leidvat. Nüüd võtan lihtsalt asja kätte ja tegutsen.

Nauding ilma interneti ja arvutita - Kui vahepeal tekib tunne, nagu maailm vajub mulle peale ja ka mina ise tahan koos sellega vajuda, siis leian alati mooduse kuskile ära kaduda. Kõige parim tunne on sõltuvustest vabaneda ja seda ka telefoni näol. Ei ole vaja peadpidi telefonis ja arvutis istuda.Meie ümber on nii palju asju, mida saaks nautida. Mis peamine loodus annab meile 100 korda rohkem positiivsust kui internet. Tõeline rahulolu on olla ja toimetada.


Tantsimine - See sai alguse siiski 2014.a lõpus, kuid jäi siiski millegi tõttu soiku. Suvel avanes meil taaskord uus võimalus esineda Rannaklubis. Ma armastan tantsimist ja seda olen alati ihanud teha. Peale suvist etteastet kadusime taaskord ära, kuid nüüd külmade tulekuga otsustasime siiski end taaskord kätte võtta. Juhendajat me ei leidnud ja seetõttu võtsime asja enda vedada. Uskumatuna kui see ka ei näi, saime ka tantsu valmis ja selgeks. Meil olid kõik asjad olemas, nii lava, naised, laul, mõnel seelikudki. Mina isiklikult sain esinemisest taaskord nii suure energia laengu, et lausa rõõm on koos oma naistega tantsida. Tants toob naeratuse ka kõige koledamas päevas. Ükskõik kui halvad emotsioonid mind ka päeval ei valdaks, siis õhtul tantsutrenni minnes kõik kaob ja lausa naeratuse võib mu näolt leida. Jumalik tunne.

Endalegi uskumatult imestan ma seda, et suutsin iseseisvalt tantsu välja mõelda. Tihti mõtlen, et ma elaksin nagu oma eelmist elu. Ma nii naudin seda kõike! Peale tantsimise naudin ka nende välja mõtlemist. Mul on vaja vaid head lugu, paberit ja pliiatsit ja voilaaaaa tants ongi valmis. Ootan juba huviga uusi väljakutseid ja esinemisi.


Jooksmine ja üldse sport - Spordilaps olen ma koguaeg olnud, kuid noorushullusega kadus see peagi. Nüüd avastasin ma enda jaoks jooksmise. Kõik algas umbes aasta tagasi kui lund polnud ja alustasin  jooksmisest rõõmu tundma. Vanasti suutsin heal juhul joosta 5 km ja seegi oli minu jaoks nõnda raske. Siis nüüd võtan ette 7-8 kilomeetrisi jookse ja silm ka ei pilgu. Naudin seda, sest saan siis oma mõtteid mõlgutada ja oma mured unustada. Tegelikult on neid tundeid üsna raske selgitada,mis ma jooksmisest saan. Mulle meeldib seda teha ja saan sellest naudingut. Nüüd olen jooksnud peaaegu aasta, seda küll vaheldusrikkalt.On perioode kus ainult jooksengi ja siis jälle neid aegu, kus teen midagi muud Mul on olnud palju kaaslasi nagu Maarja, kellega olen kõige rohkem metsa-ja maanteid avastanud ja usun, et just kaaslase leidmine on mul palju jooksukilomeetreid toonud. Samuti Kaia, kellega olen põhiliselt võsitlustel vuranud, nii Rogan, Libahunt kui ka Xdream. Mõned korrad olen isegi Priiduga jooksma sattunud, mis teeb mulle samuti rõõmu. Hea kui saad seda kellegagi koos teha ja juttu vesta.  Olen kindel, et kui lööksin oma kilomeeteid kokku siis võibolla sain viimati sellise arvu kui veel trennis käisin ja võistlustel võitsin. Minu jaoks on see ennekõike vaimne areng, kui füüsiline. Lõpuks olen suutnud ennast kätte võtta ja teha seda, milles mul on annet.

Tundub, et ma ei tee seda asjata, sest ka minu tulemused on paranenud ja siinkohal ei saa jätta mainimata meie sportlikke saavutusi ühise tiimiga. Nii Hanna, Kaia kui mina oleme hambad ristis näidanud ennast kui võimekatest naistest, kes tulid eiteakust ja vuravad metsas nagu segased. Xdreamilt saime sellel hooajal kaks 3.kohta, mille üle olime me väga õnnelikud. Ja ühel etapil jäi meil nii vähe puudu kui oleksime saanud peaaegu teise koha. Me naudime seda mida me teeme ja see ongi põhiline. Ja mis saab olla veelgi parem kui sinu higi ja vaeva eest sind ka tunnustatakse, nüüd vaid rohkem kilomeetreid ja mitmekülgsemaid trenne ja uus hooaeg võib minu jaoks alata.

Samuti õnnestus meil Kaiaga viimane Libahunt niivõrd, et rõõm nii metsas kui ka mõned päevad peale seda, ei taht kaduda. Kõige toredam on muidugi ka see, kui keegi teine paneb meie saavutusi tähele. Vähemalt käib see minu kohta. Suurim rõõm, kui keegi lihtsalt tuleb ja ütleb, et näe kui tublid te olete, sest kiitus toob alati naeratuse näole.

Ootan juba kevadehakku, kui saan taas loomastuda ja metsa kaduda. See ongi minu nauding.

Üks mudane kallistus peale väsitavat võsitlust (Viimsis)

Matkamine ja lõke - Oiiiiii kuidas ma armastan matkata, telkida ja lõkke ääres istuda. Sel suvel võtsime me ette matka Oandust-Iklasse ja seda ratastega. Mis saab olla veel parem kui oled nii toredate inimestega metsas ja naudid igat hetke. Matk kestis 5.päeva, kuid pepu hakkas väsimust näitama neljanda päeva lõpus. Aga see ei olnud maailma lõpp, sest kõik need istumised, söömised, telkide pakkimised, pesemised  aina leevendasid seda valu. Kõige parimad emotsioonid sellel aastal tulid just sellelt matkalt. Ma sain aru kõigest, millest oli vaja aru saada. Ma polnud kordagi kurb, sest ma sain lõpuks selgeks, kuidas ennast ümbertoimuvast välja lülitada.

Matkast rääkida on nii palju ja kõikide seikade ja naljade üleskirjutamiseks peaks küll vist raamatu kirjutama. Tegin kokkuvõtva video, mis peaks ka 10 aasta pärast kõik emotsioonid palgele tooma. Ütlen vaid ühe sõna: IMELINE

See ei olnud viimane telkimine sellel aastal. Mõned nädalad hiljem läksin ma väga toredate inimestega Peipsi-äärde telkima. See oli emotsionaalne. Sain tundma õppida inimesi, keda ma teadsin ammu, aga polnud suutnud kõikidega teatud müüri ületada. Olen siiralt õnnelik, et koos nendega sinna läksin, sest see koht oli imeline ja nii palju meenutasid just nemad mulle kõige ilusamat inimest. Olen neile seda ka öelnud, et nad on sama toinad kui seda on mu Ingel. Mul on siiralt hea meel , et olen suutnud ennast neile avada ja seda isegi nüüd peale kõike seda. Ma üllatan tihti ennastki, ei teagi kas see on halb või hea.

Mälestusõhtu (Eru)

Lõkke ääres istumist naudin ma kõige enam. See kuidas puid metsast otsida ja siis hiljem selle soojas istuda. Niiiiiii heeaaaa

Mašaga päikseloojangut püüdmas (Võsu)

Sõbrad - Armastan kõiki oma sõpru. Ma tean, et võin olla alatihti ettearvamatu ja kibeda ütlemisega ja just seetõttu austangi teid nii väga, et suudate kõiki mu tujusi välja kannatada. Mul juhtub väga tihti nii, et kord naeran ja siis pühin hoopiski pisaraid. Aasta jooksul juhtus nii mitmelgi korral kui suutsin end nii täis juua, et mõistus kaotas jalgealuse. Seetõttu olengi nii tänulik, et te mul olemas olete. Olen aru saanud, et alkohol ja mina ei käi kokku, sest kui olen mingi teatud piirini jõudnud, siis lähen täita hulluks kätte. Seetõttu tarbin seda kraami edaspidi mõõdukalt, et ära hoida aasta jooksul toimunud intsidente. Sõbrad tähendavad minu jaoks kõike.

Lõputöö - Pole küll veel tegema hakanud, aga natuke juba piinab mind mu ajusopis. Mind ootab ees huvitav aeg.

Pulmad - Sain käia kolmandat korda oma elus pulmas. Kogemus missugune!  Nüüd peab uut ootama jääma ;)

Jaanipäev (Palmse)

Seiklused - Pärnu, kus veetsime naistega väga toreda nädalavahetuse ja see kõik toimus just peale seda kui olin saanud koolist vabaks. Tõeline puhkus nii kehale kui ka vaimule.

Erinevad kontserdid - (hahahaha kummikutega ma enam kunagi ei lähe), Naistega sai jaanipäeva peetud lausa mitu päeva ja seda erinevatel üritustel. Maarjaga käisin Otti kuulamas ja seda siiski ilma kummikuteta. Jaanipäeval olime meil ja Palmses, nägin Annit, keda võib Eestis näha harvemini kui Talvel lund. Rõõm oli minu poolne,

Maarjaga metsas pildistamas - , kus vedasime terve garderoobi ja peegli metsa, et saada neid Wow pilte. Rõõm, lust ja lillepidu. Paljad naised metsa alla, vot kus oleks vaade. Järgmisel aastal peaks uue ürituse korraldama.

Grillimised -  Ei tea küll miks, aga see kõige esimene grillimine on nii hea - praegugi ootan seda. Liha, salat, vesipiip ja hea seltskond, mis saab veel parem olla.

Vesipiip - Peaks huvi pärast järgmise aasta piibutamise arvu kirja panema. Usun, et see on suve üks meelis tegevusi. Rand, liiv, tekk ja suitsev piip, mis paneb lausa maailma tagurpidi jooksma.

Kohv -  Sain kevadest alates endale sõltuvuse, milleks on kohvi joomine. Kurb lugu aga nii see on. Algas ühe tassi hommikukohviga ja lõppes juba mitme tassiga. Nüüd jõuludel otsustasin ennast võõrutama hakata ja nüüdseks olen kenasti hakkama saanud. Ei ühtegi tassi hommikukohvi ja silmad seisavadki lahti. Püüan seda teed edasi käia, kuni lõputöö kirjutamiseni, sest siis ma arvatavasti ilma ei saa. Vaatame

Välja lülitamine - Aastaga olen õppinud ennast vaimselt hoidma. Kui mul on raske või lihtsalt kehv tuju, siis püüan ma alati mõelda parematele asjadel. Alatihti suunan ma ennast midagi tegema ja kõik selleks, et mul poleks aega oma mõtetel kurvaks muutuda. On juhtunud ka olukordi, kus intriigidesse sukeldumise asemel korrutan ma iseendale, et Teele sul on suva. Probleeme pole mõtet välja mõelda, kui tegelikult on elus raskemaidki olukordi. See on oskus, mille olen endale selgeks teinud ja ütleme nii, et see on mu hingamise kergemaks muutunud.

Olen õnnelik, et Te kõik mul olemas olete