Üksindus

Nüüdsest on Jürgeni facebooki konto kustutatud. Mul ei ole enam kohta kuhu piiluda, et meenutada meie ühiseid aegu ja tema mälestusi koos oma sõpradega. Olen nüüdsest vallaline, sest facebook ei kajasta enam, et olen suhtes kasutajaga Jürgen R. Aga mul on sellest ükskõik, sest hinges jään alatiseks suhtesse oma kalli Ingliga. Ma tunnen nagu oleks ma kaotanud midagi väga olulist ja suurt. Ma oled minu mõtetes, minu maailmas. Kursaõde küsib mult pidevalt, et kas olen taas oma mullis, jah seda võib nimetada minu mulliks, sest sinust mõtlemine viib mind kaugele tegelikusest. Ta viib mind sinu juurde. Oeh, nii raske on kirjeldada teile mida ma oma südames tunnen, millegi pärast tunnen nagu mu elu oleks elatud. Pole eesmärke, pole unistusi, sest kõik sai purustatud vaid ühe hetkega. See kõik mida ma oma südames tundsin oli nii hea, ma teadsin, et mind armastatakse, ta pani mind alati tundma kui kõige õnnelikum Printsess. Ma vajan teda, tema kallistusi, häid sõnu ja naeru.






Oma kahe päevaga olen aru saanud, et mind ootab ees kaks väga rasket nädalat. Nende päevadega olen valanud väga palju pisaraid. Ükskõik mida ma ka ei tee, mu mõtted on siiski vaid ühes kohas. Tegin suure vea, otsustades jääda selleks nädalavahetuseks Tartusse. Tunnen tugevat vajadust minna surnuaeda, süüdata küünal ja öelda oma kallile sõnu, mis paneks teda hästi tundma. Tahan magada oma voodis ja tunda tema hinge oma kõrval. Ma tean, et ta on metsanurgas. Raske on hingata, kõik on nii keeruline ja pisarad aina voolavad müüda põski alla. Palusin oma õde ja ema, et nad süütaksid ka minu eest küünlaid, sest hauale ma kahjuks ise ei jõua. Põletan küll kodus küünlaid, aga see pole siiski see. Mu kallis õde lausus Jürgenile kõik mida ma palusin. Olen väga tänulik sulle kallis õde. See oli minu jaoks väga oluline.

Kaisa, sa oled sõbranna kes peaks kindlasti igalühel olemas olema. Ma olen siiralt õnnelik, et sa mul  oled. Oma kiire elutempo juures suudad sa minule mõelda ja pidevalt uurida, et kuidas mul läheb. Täna panid sa tundma mind väga õnnelikuna. Ma küll nutsin, kuid need olid siiski pigem õnnest. See, et ma sellel nv-l ei saa ise minna Jürgeni juurde muudab kind väga kurvaks. Teadmine, et mul on sõbranna, kes mõeldes mulle läks ja süütas küünla pani mind siiralt nutma. See oli väga oluline minu jaoks jaSa tead kuidas minu tuju paremaks teha. Siiani ei suuda nutmist lõpetada. Aitäh teile Kaisa, ema ja Kaia. Nüüd tean, et Jürgen tunneb et mõtlen talle, ega pole teda unustanud. Ma ei taha enam kunagi Tartu nii kauaks jääda, sest vajan oma musirulli. ARMASTAN TEID KÕIKI.

Tirin need taas lahti

Meid ootab ees 8.dets. See päev on nüüdsest aasta kõige kurvem päev, sest pean selle veetma üksi, olles aastaid tähistanud seda päeva kui oma kallima sünnipäeva. Tänavu ei saa ma valida kingitust ja muuta teda kõige õnnelikumaks inimeseks. Olen väga palju mõelnud Jürgeni facebooki konto peale, seda ei ole veel kustutatud ning millegi pärast tunnen nagu selle peaks kätte võtma. Loomulikult ei taha ma seda, sest aegajalt leian end ikka tema kontot vaatamas. Ma tahaks seda alatiseks endale hoida ja salvestada. Üks peamisi põhjusi miks tahame me Urvega mõlemad selle ära kustutada on tema ees ootav sünnipäev. Uusn, et meile mõlemile oleks see väga raske, kui keegi hakkaks talle õnne soovima või midagi taolist. Seda ei ole meile vaja.

 Olin seda vaid oma peas mõelnud, nüüd aga kui Urvel külas käisin ja ta minuga sellest rääkima hakkas vajusin ma otsemaid kurbusesse ja pisaratesse. Mul oli millegi pärast selline tunne nagu peaks ma oma kalli Ingli taaskord kaotama, nagu  saaks ma ise tema kaotamist valida. Ma ei taha mitte kunagi temast loobuda ja tema konto kustutamine tekitab minus sellise tunde nagu loobuks ma temast igaveseks. Tegelikult see ei ole ju nii. Ta on igal mu sammul meeles, kõik meenutab mulle teda, 

Igatsen

Eile võtsin kätte oma vana telefoni ja hakkasin meie sõnumi vestlust vihikusse üles kirjutama. Ma ei tea miks ma seda teen, kriibin vaid oma armidel, mis ei taha mitte kunagi ära paraneda. Ma vajan teda nii väga ja tema öeldud sõnade taaslugemine paneb mind tundma, et ta on mu läheduses, just nagu ütleks ta neid sõnu mulle isiklikult. Mulle meenuvad kõik meie läbielatud ajad, temale omased sõnad ja ütlemised. Ta oskas panna mind tundma kui kõige õnnelikum Printsess siin planeedil. Need sõnumid on kui armastuskirjad mu hingele.

Nende lugemine viib mind sügavale kurbusesse, sest ma tean, et ma ei saa seda imelist aega enam mitte kunagi kogeda. Miks teen ma endale nii!!! Ma tõesti ei suuda ilma teda tundmata, ükskõik kui palju ma ka ei proovi, ei suuda ma teda peast välja lüüa või leppida sellega,et teda enam ei ole. Mu Ingel elab minust veel edasi.


 

Sain hakkama

Eelmisel nädalal sain oma tätoveeringu tehtud. Kõik see oli mõeldud mu kalli Ingli mälestuseks. Ma olen nii uhke selle üle ja see ongi peamine. Kannan teda endaga alati kaasas, ka siis kui olen 70.aastane.

Kõige enam läks mulle südamesse  see, kui Jürgeni ema seda nägi. Ta silmas valgusid pisaraid täis ja meid ühendas üks suur soe kallistus. Lahkusin tema juurest nutetud silmade ja märgade põskedega. See oli väga siiras ja südamlik hetk.

Nüüd on vähemalt kaks inimest kellel on Jürgeni tätoveering.

I miss you Honey

Nüüd saan asuda tööle

Sain täna kätte albumi, mida olen oodanud peaaegu pool kuud ja millest olen unistanud vähemalt veerand aastat. Ma ei suutnud otsustada millist ma täpselt tahan ja kust ma tellima peaks. Lõpuks võtsin ennast kätte ja tellisin ära, mis sest, et iga päev kahtlesin kas see tuleb ikka ideaalne ja kas suudan sellega rahule jääda. Täna kui kääridega rahmeldasin ja pakki avasin suutsin alguses veidikene pettuda, aga albumit uuesti vaadates nägin siiski  kui ilus see on. Usun, et mul oli lihtsalt mingi pilt silme ees, et milline album välja näha võiks. Olen väga rahul, kohe väga väga rahul, sest album on korralikult tehtud, peal on meie pilt ja kirjeldamatult palju ütlev  pealkiri, mis muudab kõik väga heaks. Olen rahul ja loodan, et ka teistele meeldib.

Nüüd saan hakata meie ühiseid  mälestusi koguma. Ma ei kiirusta, ega püüa seda valmis teha ei Jürgeni sünnipäevaks ega ühekski teiseks tähtpäevaks. Tahan panna sinna oma südame ja teha seda heaolutundega. Kõik peab tulema ideaalne.

Kus tahan olla ja kuhu minna

Olen aru saanud, et elu on täis keerulisi keerdkäike. Ma ei tea kunagi, millal tabab meid valus löök või õnnepuhang. Me ei suuda oma saatust juhtida. Olen alati tundnud, et nii kuidas mõtleme, siis nii ka elama. Kahjuks pole see nii lihtne. Ma poleks iial uskunud, et mind kunagi ootab ees selline katsumus. Tunnen, et edasi pean elama, nagu oleks see mu viimane päev. Mõtlen tihti, et kuidas kõik hetkel oleks, kui sa seisaksid mu kõrval. Meie ühiste mälestuste kataloog oleks kordades paksem.

 Ma tunnen iga hetk sinust kohutavalt puudust. Sa oled minu Ingel ja inspiratsioon, kellele süütan igal õhtul küünla, et saaksid taas mu juurde lennata. Sinust mõeldes kaotan ajatao ning need tunded, mis minus tekivad kuhjavad mind pealaest jalataldadeni üle. See on parim tunne, sest olid Mu Maailma Parim Mees.

Kui minuga peaks midagi sellist juhtuma, et peate minuga igaveseks hüvasti jätma, siis palun tehke endast kõik oleneva, et ma saaksin heita oma kõige armsama kõrvale. Tahan olla tema läheduses, tunda teda ja temnaga lõpuks ühises mullal kokku saada. Usun, et meie hinged leiavad üksteist pilvepiiril üles. Ma tean, et ta ootab mind.

Tahan olla vaid sinu juures.

See ei olnud hea tunne

Nädalavahetusel sain halva kogemuse osaliseks. Olen koguaeg kartnud minna avalikku kohta,eriti just sinna kus on palju tuttavaid inimesi, sest tunnen, et mind saadavad pilgud. Nii nagu ka terve augustikuu ei suutnud ma kordagi minna poodi, (istusin alati autos), olen ka nüüd natuke pelglik. Laupäeval tegin suure vea minnes kohta, kus võib olla väga palju tuttavaid, lootsin et kõik läheb hästi. Ühtäkki otsustas üks tuttav minuga vestlust alustada teemal, mis on minu jaoks väga hell. Algselt uskusin, et ta räägib millestki muust, siis aga kui taipasin, mida ta mulle tegelikult öelda tahab uppusin pisaratesse. Nii valus oli.

Võib-olla kõige rohkem tegigi mulle haiget see, mida ta mulle ütles, sest ma tundsin et see ei ole nii. Ta oli siiras ja aus, ta kiitis mind, et olen endaga hakkama saanud. Olen tugev isiksus ja tal on minu üle hea meel. Sel hetkel raksatas kõik minu sees, see teadmine, et olen tugev oli minu jaoks nii võõras. Ma tundsin, et ma ei ole seda. Ka minu järgneb käitumine ei tõestanud seda. Oleks ma siis ainult pisaraid valanud, selle asemel ma hoopis ladistasin nutta nii mis jube ja seda kõikide nähes, Ma olen õnnelik, et mul on selline sõbranna, kes mu kohemaid koju tõi, ma ei suutnud enam seal olla.

Mul on siiani häbi oma tegude üle. Kõik lohutasin mind ja püüdsid aidata, aga kohati ärritusin ma veelgi.sest nii pajud ütlesid, et olen juba üle saanud ja tugev, aga see ju ei ole nii.Noormees vabandas mu ees, aga ma ei ole üldse tema peale pahane. Ta tahtis ainult head.Nüüd ei lähe ma tükk aega sellisesse kohta kus mind tuntakse. Tahan olla üksi ja endale lähedatste inimestega.

Kaks olulist asja

Jürgenile pühendatud album on lõpuks köitmisel. Kõige rohkem olen ma rahul selle pealkirjaga, millega läks küll kaua, aga ideaalne sain ta sellegipoolest. Ootan juba suure närvikõdiga, sest tahan hoida seda oma kätel ja meie ühised mälestused sinna kirja panna. Pealkirja avaldan alles siis, kui olen selle kätte saanud. Ühe unistusega olen saanud juba väga olulise suure sammu tehtud Ja teisega vajaksin teie arvamust. Nagu te arvatavasti mu ühest eelmisest postitusest lugenud olete, siis teate on tahan tätoveeringut teha. Kavand on mul juba ammu olemas, kuid kõige rohkem raskusi tekitab mul koha valik. Milline koht oleks kõige parem???

Jagage palun soovitusi!!!

1.See on koht, kuhu Jürgen soovis teha

2. Koht mille avastasin hiljuti.

3. Mitte kõige lemmikum 

4. Siit ei näeks ma seda, mis on halb

5.

6. Siia olen tahtnud alati teha

7.

Inglikaardid

Mulle meeldivad igasugused hingelised asjad. Ma usun hingedesse ja inglitesse ning seda, et alati keegi näeb ja valvab meid või vähemalt nii tahan uskuda.  Väiksel Inglil tulid uued kaardid välja ning nende käes hoidmine oli minu jaoks meeletu kogemus. Hetkel ongi mul selline aeg, kus mul on vaja oma küsimustele vastuseid saada ja kõige tähtsam on muidugi  nendesse kaartidesse uskuda.

Hetkel on minu kõige suuremaks küsimuseks endaga hakkama saamine, ehk siis küsisin kaarti võttes kas ma saan hakkama?

Vastuseks tuli selline kaart.


Algselt tundsin rõõmu, kuid uuesti mõttega läbilugedes mõistsin, et minevikust lahti lasta ma kindlasti ei taha ega suuda. Mis puutub uude algusesse, siis selle sai mu elu kohe kindlasti. Kõik on teistmoodi ja uue eluga  harjumine nõudis ja nõuab veel endiselt oma aega. Seda kaarti võib kahemõtteliselt mõtestada, kõik oleneb sust endast kuidas ja mida sa endale teadmiseks võtad. Hea meel on mul kõige rohkem selle üle, et kaart läks täppi. Ma sain oma vastuse ja see on peamine. Mul on väga palju uusi olulisi inimesi ellu tekkinud, olen aru saanud, kes on minu tõelised sõbrad. Aitäh teile.


Muretsen ka endale õige pea need kaardid. Saan oma küsimustele vastuseid ja tuge.

Tähtis päev

Eile, kolm ja pool aastat tagasi suudlesin sind esimest korda. Ma teadsin sind ammu, aga tundma õppima asusin alles 3,5 aastat tagasi. Olen õnnelik, et meie teed ristusid, see tunne mis sa minus tekitasid on unustamatu. Tavaliselt tähistasime neid päevi koos, nüüd aga pean veetma selle üksinda. Mõtlesin kaua, kuidas muuta see päev ka sinu jaoks eriliseks. Otsustasin süüdata su haual hunniku küünlaid ja moodustada neist südame, et ka sul oleks soe tunne. Meie ühine tee on olnud jumalik. Mitte kunagi ei unusta ma meie ühiseid mäletusi, asju mis sulle väga meeldisid. Kannan neid endaga alati kaasas. Peal selle, et mu süda kuulus täielikult sulle olid ka mu üks parimatest sõpradest. Sa tundsid mind läbi ja lõhki ja sulle sain ma usaldad kõik oma mõtted ja saladused. Jään alatiseks tähistama meie ühiseid päevi.                   
                                 ARMASTAN SIND!

Kiri

Eile oli Tartu postkasti kiri tulnud, See polnud saadetud vaid lihtsalt reklaamide vahele pistetud. Kiri ümbrikul oli väga imelik: "ma arvan, et see on sulle oluline" , alguses ei osanud ma midagi arvata. Avasin selle ja olin imestuses, pealkirjaks, " see oli sinu elu". Lugesin selle läbi ning mõtlesin, et kes iganes seda ka ei teinud, see polnud õige aeg. Mul ei ole seda vaja. Miks te just meile pidite selle saatma.

Jutt on mehest, kes peale surma satub jumalakohtu ette ja kuna ta on teinud elus palju halba siis selle asemel et taevasse saada visatakse ta tulejärve.

Kui emale seda näitasin käskis ta mul selle kohe ära visata, aga siiani on see mul alles. Mind lihtsalt paneb imestama see, et olen koguaeg tundnud, et olen midagi väga halba elu jooksul teinud, et mult nii kallis inimene ära võeti. Kõik on üks suur kokkusattumus. Ma tean, et see on vale, enda süüdistamine ei aita mitte kuidagi. Nüüd aga peale selle kirja lugemist mõtlen ma aina rohkem oma tehtud tegudele ja sellele, et miks võeti mu kõike kallim. Ma ei tohi mõelda sellele, sest see kõik mis juhtus oli saatus. Nii oli ette määratud ja selle ärahoidmine oleks olnud peavõimatu. Pean leidma viisi kuidas saaks lahti halbadest mõtetest. Tahan mõelda vaid sinust ja kui hea meil kõik oli.

 Oled alati mu südames Kallis

Värin rinnus

Mind lihtsalt ei suuda selline asi külmaks jätta. Püüan kõigest väest sellest teemast eemale hoida ja mitte uudiseid lugeda, kuid mu mõtted kaovad ikka sellel lainele. Ajalehtedes on pidevalt läbikäiv uudis, et ühe kuulsuse poeg sattus Tais liikulusõnnetusse ning noormees on hetkel koomas ja tema heaks kogutakse raha. Ei taha sõna võtta annetustest ega millestki muust, vaid sellest mida mina seda uudist nähes tundsin.

Loomulikult tunnen ma südamest kaasa noormehe vanematele, olenemata kes nad on. See tunne kui sa pead nägema lähedast inimest haiglavoodis lebamas, oskamata ise midagi ette võtta, on kõige jubedam tunne. Ma oskan vaid ette kujutada, mida vanemad hetkel tunda võivad. Saadan neile jõudu ja jaksu hakkama saamiseks. Aga endiselt ei soovi oma nina sinna pista.

Hoian eemale, sest mul on valus. Hinges teeb veel endiselt haiget, See kohutav telefonikõne ja teadmatus. Tugev värin rinnus lootes siiski parimat. Halvad mõtted millest ei saa mitte kuidagi lahti. Suutmatus midagi ette võtta. Mul on veel endiselt see pilt silme ees. Haigla ja sina, mu kallis. Sa ei avanud oma silmi, ei naeratanud. lootsin südames, et sa magad kõige ilusamat und ja peagi ärkad. Sa ei ärganud minu puudutuste peale. Olen filmidest näinud, kuidas inimene tõuseb koomast, kui armastatu teda puudutab ja suudleb, palub ja anub. Miks ei või film olla reaalsus. Ma tegin kõike seda, mida vähegi teha sain. Sosistasin sulle kõrva kõike mida mu hing sel hetkel vajas. Püüdsin sinuga rääkida. Puudutasin, kallistasin, musitasin ja nutsin. Nii väga palusin sind, et sa tuleksid meie juurde tagasi. Miks ei või kõik sama lihtne olla kui filmis.

See päev oli minu jaoks väga raske. Tahtsin midagi ette võtta, teha midagi head, anusin ja palusin kõiki keda oli võimalik appi kutsuda. Tatsasin mööda õue ringi pidevalt nuttes, olin ahastuses ning masendusse vajumas. Ma ei suutnud uskuda, mis kõik toimunud on. Mida ma olen siin elus valesti teinud!!!!

Ere mälestus

Ines laulab laulu nimega "Torm" ja  mina sulgen oma silmad ning Mulle meenub see hetk, kui näitasin Sulle oma blogi postitust. Kirjutasin oma tunnetest, mida sinu vastu tunnen. Mäletan seda nii eredalt nagu oleks see just eile juhtunud. Jälgisin pingsalt su reaktsiooni ja näoilmeid. Sa polnud veel poole pealegi jõudnud, kui nägin kuidas sul pisarad mööda põski alla voolasid. Su silmad lõid särama ja su nägu kaunistas lai naeratus. Nii hea oli seda näha.

Kus iganes sa ka ei oleks, tean, et need tunded mida ma sinu vastu tunnen on sulle selgemast selgemad. Olen enam kui veendunud, et jälgid iga mu sammu ja hoiad kõiki lähedasi oma kaitsva tiiva all.

 Ma olen alati nautinud neid hetki , kui sain sind taaskord oma öeldud sõnadega õnnelikuks teha.

Mõtlen sinust !

Mis ma ikka oskan kosta, kui seda et tunnen puudust. Kodust ja mis kõige tähtsam oma kallist Musirullist. Ma poleks kunagi osanud arvata , et see võib ka minuga juhtuda. Olen alati olnud iseseisev ja üksi uitaja , aga nüüd tunnen pidevalt, et miski on puudu. Aastaid tagasi uskusin, et üksiki inimene ei suuda mind mõjutada ei tunnete ega igatsusega, aga ma eksisin. Millegi pärast ei suuda ma oma tundeid mõjutada. Igatsus ületab kõike. Tahaks olla nii tugev ja mõelda sellele millele ise soovin aga kahjuks seda trenni on raske teha( suusatrenn väheke lihtsam) .

Ükskõik kus ma ka poleks mõtlen ma sulle. Ma ei suuda isegi rahulikult treenida , süüa, pesta ega magama jääda. Tunnen, et ka hingamine on minujaoks raskeks muutunud kui sind minu läheduses pole. Ma ei taha rohkem ilma sinuta olla.

Sa oled muutnud mu elu eriliseks ja õnnelikuks. Ma olen üks särav täht taevas, sest sina oskad oma sõnade ja armastusega mind särama panna. Kui sa oled kaugel, siis ma pean leppima vaid pikkade kõnedega , mida me kumbki lõpetada ei soovi . Sinu hääl on mu lemmik kõla, sest see paneb mind naeratama ka kõige hallimas päevas. MA ARMASTAN SIND!

Mulle meeldib sinuga öösiti jutustada. Ma tean, et alati pole mind huvitav kuulata, kuid sa teed seda. Sinu arvamus on mulle väga tähtis, ja sa suudad mulle alati abiks olla. Kui sind ei oleks, siis ma tunneks end nagu peata kana, kes ei oskaks isegi päevaseid toimetusi ette võtta. Sinu läheduses tunnen ma ennast vabalt. Ma naeran nii nagu oma parimate sõprade juures olekul, nutan nii nagu vanasti , siis kui olin üksi ja keegi ei kuulnud mind. Nüüd aga tean, et kui ma sinu õlal nutan, siis hakkab mul kindlasti kergem, sest sa oled maailma parim lohutaja.MUSI. Ma olen rääkinud sulle asju, mida ma põhimõtteliselt kellelegi rääkinud ei ole, sest ma usaldan sind ja ma tean , et sa ei teeks mulle mitte kunagi haiget.

Ma tean , et mul läks kaua aega kuni ma taipasin , et sina oledki see kellesse ma armuksin. Sa oled väga kannatlik poiss ja mulle tohutult meeldib see . Mul on siiani see hetk silme ees kui laususin sulle esimest korda need ilusad sõnad. Ma polegi veel ühtki inimest nii õnnelikuna näinud. Nii hea on sinuga koos olla, sest me mõlemad oleme hullud ja totud. Me tunneme end vabalt kui viibime üksteise seltskonnas. SEE ON NII HEA

Nagu te teate siis ma ei armasta vara hommikusi ärkamisi, aga need hommikud kui ma saadan oma musirulli kooli meeldivad mulle tohutult. Ma ei hooli sellest , et mul jääb natuke magamata. Ma hoolin vaid sellest, et saan sinu kõrval ärgata. Mul on siiani meeles see hommik, kui silmi avades usukusin, et sa oled minu kõrval, kuid siis avastasin , et sind ei olegi. Kujutasin sind vaid ette, Milline pettumus see minu jaoks oli. Mulle tohutult meeldib sinu kaisus olla. Need hommikud kui silmi avades näen sind tudumas on parimad, ma ei vahetaks neid mitte millegi vastu.

Ja üldse sinu poolt armastatud olla on maailma parim tunne. Sa oled lihtsalt nii hea musi !!!

Days,months have gone by,
I`m still here clung to you,
with the memories you left,
with the pain still so fresh.

I stare at your picture,
before going to sleep. It`s you!
who I dream of every night,
your smile so soothing.

Baby, you`re my love, my life!
you`re my strength,
you`re the best for me,
nobody knows this, but me.

I keep lying to myself,
that i`m moving on..
but, can`t really think of,
spending my life without you.

will you ever come back,
to complete me and our story?
I´m just a half part,
still waiting for you....!!!

Tõeline raskus

Olen nõrk ja väga õrn isiksus. Võtan asju südamesse ja elan kõike enda sees tugevalt läbi. Mul on elus olnud palju hetki, kus ma tunnen, et kõik on nii keeruline, asjad aina kogunevad ja ühel hetkel lained löövad pea peal kokku. Väheke nutan, olen kurb ja ühtäkki on kõik jälle mööda läinud. Üks peamiselt oluliseim asi on inimeste arvamus minust. Ikka ja jälle mõtlen, et mida minust arvatakse, aga see on väga vale tegu. Mitte kunagi ei tohi elada oma elu võõraste jaoks, vaid ikka nii, et endal kõige parem oleks. See on peamine. Jürgen  oli mu käsi, kes mind ikka ja jälle jalgadele tiris ja mõtted taas paika sättis. Nüüd kui mul on raske, püüan mõelda nii nagu tema oleks seda teinud. Mu Ingel on  kõige parem lohutaja ning ta sai sellega kiiresti ja lihtsalt hakkama.


Inimesed ikka kurdavad kui raske ja keeruline on ja ka ise olen nii arvanud. Nüüd aga, kui mind tabas välk keset selget taevast, mõistan, et need eluraskused, mida olen pidanud tragöödiaks pole seda ühti. Masendus, depressioon ja stress, need kõik oleks mind nagu varem elu jooksul tabanud, aga nii see pole. Ma tegelikult ei teadnud nende tõelist tähendust. Augustis tabas mind tõeline tabamus, kus sain tõelist depressiooni tunda.

Veetsin kaks nädalat lihtsalt lamades, ma ei soovinud mitte midagi teha. Polnud söögi-ega eluisu. Päevad möödusid lihtsalt lamades, Jürgenist mõeldes ja rääkides. Mul olid kohustused, kuid neid täita oli nii võimatu, sest matustele mõtlemine oli nii võimatu minu jaoks. Ma olen südamest tänulik oma perele ja sõpradele, kes olid mulle igal hetkel toeks. Kaotasin kahe nädalaga kolm kilo ja juuksed langesid välja. Kõik olid mures ja sundisid mind sööma, mis polnud üldse nii kerge kui tunduda võis. Naistele omane kuupuhastus jäi mul lausa kolmeks kuuks ära.


Peale seda kõike ma alles taipasin mis on tegelik eluraskus. Need olid mu elu raskemad kaks nädalat ja sellest mõtlemine teeb endiselt haiget. Nüüd tean, mis võib elus tegelikult rivist välja lüüa. Ei tahaks seda enam mitte kunagi kogeda.

Hingedepäev

Täna on väga eriline päev, sest saame meeles pidada oma lähedasi, kes on meist kaugel, aga samas nii lähedal. Hinged, kes rändavad ja ümbritsevad meid  igapäevaselt on minu jaoks väga tähtsal kohal. Olen alati oma lähedaste haudu külastanud, korrastanud ja neid alati meeles pidanud. Minu ja hingede vahel on eriline side. Sellel aastal on kõik teistmoodi. Üldiselt olen piirdunud hingedepäeval küünlsüütamisega aknalaual, tänavu aga külastasin kõiki oma lähedasi surnuaial. Olen küll arvamusel, et hinged on liikuvad, ega püsi kunagi ühes ja samas kohas, kuid millegipärast soovisin siiski kõigile eraldi küünla süüdata. Nad on mulle kõik väga kallid.

Minu südames oled sa alati

Surnuaed üldse hingedepäeval on eraldi teema, sest see vaatepilt, mis mind täna ees ootas oli nii võrratult ilus.

Minu kõige Kallim

Juhtusin sirvima oma eelmist blogi ja avastasin seal ühes postituse, mis pani mind väga sügavalt järele mõtlema. Kõike, mida olen kunagi kartnud võib ka reaalselt juhtuda. Loodan, et ma ei ole iseenda sõnade ärasõnuja. Väga loodan seda.

18.aprill 2012

Elan surnuaia läheduses ja leian pidevalt seal inimesi aega viitmas. Täna juhtusin peale kurvale vaatepildile. Kus üks vanem meesterahvas leinas oma naist( arvatavasti). Lilled käes istus mees pingil ja mõtles oma mõtteid. Rüüpas kurbusega ka õllet, mis seisis tema kõrval pingil. Usun , et see mees oskas armastada ja teeb seda siiani. Ma olen kindel, et selle mehe jaoks oli tal maailma parim naine. Nii hea on tunda ja näha, et tõesti on võimalik elu armastust leida.
Mul on kahju inimestest, kes peavad saatuse tahtel oma armastusest loobuma. Ma ei sooviks iialgi seda tunnet tunda. Ma olen kindel, et ka mina veedaks seal viinapudeliga palju hetki. Aga ärgem mõtle sellele ja elame elu mis meile on antud.
Olen lihtsalt uhke , et maailmas on inimese kelle hing on tohutult armastust täis et seda teistega jagada.