40. päeva

 Ma olen näinud sind oma unenägudes pidevalt, kõik unenäod on olnud nii head just seetõttu,et saan sinuga taaskord rääkida ja emmata. Mäletan, kui nägin sind esimest korda peale seda rasket aega, sa laususid mulle nii siiralt, et oled õnnelik nähes mind sind taga igatsemas ja nutmas, kallistasid mind nii kõvasti. Ema valvad pidevalt mu und ja ma olevat tihti unes naeratanud, kuigi päevasel ajal seda naeratust näha polnud. Ma naeratasin , sest nägin sind unes mu ARM. On olnud  ka kahtlaselt veidraid unenägusi kus ma tunne reaalselt kuidas mind tõstetakse ja ärkan alati ehmatusega üles. Kas see oled tõesti Sina Mu Kallis!!! Nii sooviks Sinuga koos Imedemaal rännata, sinuga rääkida ja veelgi rohkem mälestusi koguda.

 Olen kuulnud, et hinged viibivad 40. päeva maa peal ja peale seda aega peab hingega alatiseks hüvasti jätma. Kuidas ma suudan sinuga hüvasti jätta, kuidas ma saan nii, et ma ei mõtle sulle, ei käi igapäevaselt surnuaial, ei põleta päevast- päeva küünlaid, panemata laternat sinu auks istutatud puu alla, vaatamata su pilti, meenutamast Meie ühiseid aegu ja seike, ühiseid mälestusi. Ma ei suuda ilma kõige selleta. Ma vajan sind siiani. Mäletan nii hästi kui käisime üheskoos surnuaias ja ma rääkisin kui raske on kedagi kaotada, Sa olid mulle alati toeks, sa tundsid mind varvstest juudteotsteni. Sa olid Mu Parim Sõber ja sa teadsid seda. Ma poleks iial uskunud, et pean kunagi ilma sinuta edasi elama.

Mul on nii raske sind vabaks lasta. Ma usun, et sa oled leidnud taevavõlvil kõige mugavama koha, kust saad jälgida omale kalleid inimesi. Ma tunnen sind seal. Ma armastan sind igavesti ja tea, et olen alati mõtetes sinuga.

Ma armastan sind kuuni ja tagasi, eriti veel nüüd, kui tean, et võin sind poolel teel kohata.