Vajan abi

Eile Kartuleid ja Apelsine vaadates mõtlesin, miks seal ei võiks olla mõni naine, kes on oma elukaaslase kaotanud. Kes oleks valus ja piinades nagu mina, olenemata kas ta on kartul või vastupidiselt apelsin. Tahaksin näha, kuidas tema oma eluga suudab edasi minna, milliseid näpunäiteid on Vivianil pakkuda. Ma tean, et see on kõigest saade, aga vaatamata sellele saaksin sealt palju õppida. Olen ka ise mõelnud psühholoogi külastada, sest tunnen, et see oleks võib-olla mu ainuke lootus oma mõtted korda saada. Täna olen saanud endaga üllatavalt hästi hakkama. Väljaarvatud mu vanaema kõne,mis mind taas kõige madalamasse olekusse viis. Ma polnud siiani suutnud tema kõnesid vastu võtta, sest ma teadsin juba, mis mind ees ootab ja nii juhtuski. Ma ei suutnud sõnagi rääkida, sest pisarad aina voolasid. Olenemata tänasest heast päevast oleks mind eile nagu pikselöök tabanud, sest töö vahepeal langesin sügavale masendusse ja pisaratesse. Jubedad mõtted mu peas kus ma ei taha muud, kui vaid sinu juurde. See on jube, ma pean endaga hakkama saama. Sa olid mulle alati toeks, Sa oskasid mu tuju tõsta.

Soov midagi ette võtta.

Jürgeni jaoks tehtud kavand

Plaanid, mis võivadki alatiseks plaanideks jääda, kuid ilmtingimata ei pea see  nii olema. Minu Kallike soovis endale alati tätoveeringut teha. Tal oli lausa kõik välja mõeldud, et mida ja kuhu, aga ainukeseks probleemiks oli Tal kujundus. Nüüd nädal enne traagilist sündmust rääkis ta pidevalt sellest ja, et hea sõber oli tal lausa kavandit tegemas. See lause, mis tal enda kehale oli plaan kirjutada oli sügava mõttega ja oluliselt seotud tema läbielatud aegadele. Ta oli tugev igas mõttes, nii oma mõtetega kui ka füüsilise poolega. Ta oli  suuteline vastu võtma karme haiglas viidetud aegu, mis olid Talle kindlasti väga  kurnavad. Püüdsin olla talle igal võimalikul ajal toeks olla.

Ise mõtlesin vahepeal sellele, aga kindlasti Young on asendatud Strongiga

Nüüd, kui möödas on 50. päeva kuulsin kuidas Jürgeni üks parimaid sõpru oli suuteline Meie Särasilma unistust lõpuni täitma. See sama koht kehal ja mõttetera, mis oli Jürgenil plaan alati enda kehale teha, asetseb nüüd Tema hea sõbra kehal. Olen siiralt õnnelik, et ta suutis selle suure sammu ette võtta.Ka minul oli peale Jürgeni kaotust kindel plaan ja tahtmine endale lasta tätoveering teha, aga mind pandi mõistma, et seda tuleb teha siis kui olen võimeline asjade üle kindlasti järele mõtlema. Nüüd, kus on möödas peaaegu poolteist kuud, tunnen, et ma endiselt soovin seda. Eriti julgustab mind R. tegu. Olen  kuu aega sirvinud ja otsinud erinevad tätoveeringuid, mõelnud pidevalt kas teha täpselt sama, mida Jürgen plaanis teha või hoopis ligilähedane. Ei taha, et inimesed mõtleks minust midagi halba ja, et kiruks mind minu tegude pärast. Koht, kuhu ma tahaks seda oma kehale teha oleks võimalikult südame lähedale, ehk siis vasaku küljele rinna alla või rohkem külje peale.

Vot nii, ja selle teen ma ka ära olenemata sellest, mida inimesed arvata võivad. 

Minu elu, minu mõtted ja minu tunded.

Just like me.

Armastus rahvatantsule

Mina ja mu kiindumud rahvatantsu on meeletu. Olen keskkoolist saati unistanud tantsimisest, aga alati on see mingitel põhjustel öra jäänud. Kindlasti üks peamisi põhjusi oli see, et elasin koolist 23 km kaugusel ja ühistransport oli kesine. Alati leiab põhjusi, miks mitte oma unistust täita, lükkasin alati rahvatantsu edasi, lootes, et kunagi om ehk rohkem aega ja võimalusi. Nüüd, kus olen Tartus ja toimetamisaldis, aega küllaga tahaks ma tantsima minna. Kahjuks puudub mul aga partner kellega oma toredaid tantsutrenne koos veeta. Tuleb veel otsida.




Vaatan pidevalt videosi rahvatantsust ja kohe kindlasti käin alati kui võimalik oma ema esinemisi vaatamas, kes tantsib kodukoha naisrahvatantsurühmas. Olen nii uhke tema üle ja nüüd tean, kust mul see pisik tulnud on. Heameelega käiksin ka ise kodukohas tantsimas, aga kahjuks on trennid nädala sees ja just siis viibin ma Tartus. Ka partnerit oleks seal sada korda lihtsam leida. Tundub, et pean veel vähekeseks ajaks jääma oma unistustesse, ehk jõuan veel. Hetkel tunnen mõnu, sellest, et näen kuidas noored minu eest tantsu löövad. Vahva!

Kaks Mind

Ma tahaks nii paljudele inimestele öelda, et see mis tegelikult minu sees toimub on ainult mulle tunda. See mida ma välja näitan ja kuidas ma sellest kõigest üle püüan saada on  minu enda asi. Ma teen seda omal moel. Ükskõik kui väga ma ka ei tahaks kaduda kuskile üksikule saarele, selleks, et kaotada kõik mõtted, sest mind piinavad ja kurvastavad kõik asjad just praegusel hetkel. Miks ei võiks see kuidagi kergem olla! Nii raske on jääda patja nuttes magama, mõeldes, et sind enam ei ole. Ka koolile keskenduda on väga raske, sest sinule mõtlen ma iga hetk. Kaks nädalat tagasi uskusin, et saan kuidagi hakkama, aga praegu tundub see nii ebareaalne. Ma vajan midagi, aga ilma sind tagasi saamata ei oskagi arvata mis see olla võib. Tahan ju ainult sind
oma voodiservale istuma, olla sinu kaisus, minna sinuga kinno ja vanavanematele külla. Kuidas ma küll seda kõike suudan, teades, et Sind enam ei tule.




Ma püüan kõigest väest käituda kui normaalne inimene, kes pole midagi nii rasket hiljuti üleelanud, sest kaastunne ja haletusus ei aita mind kuidagi. Olen sõbralik, sest seda, et inimesed ja sõbrad minust eemale hoiavad pole mul vaja, sest pere ja sõbrad on hetkel minu ainukesed päästjad. Niigi tunnen kuidas paljud hoiavad minust eemale oskamata käituda või olla, aga teile teadmiseks mind pole vaja karta, sest nutan oma pisarad vaikselt ja omaette, Te ei pruugi neid isegi tähele panna.

Hetkel tunnen nagu iga mu mõte rebib mind tükkideks. Iga liigutus ja meenutus on nii raske. Sammud, mis ma teen on koos sinuga, meie ühise mälestusega. Olen nädalaid olnud asjalik, et võimalikult vähe aega jääks kurvastamiseks ja nukrutsemiseks, aga täna on kõigele vastupidine päev, kuna ma ei suuda mitte midagi asjalikku ette võtta. Olen pea norgus ja mõtlen vaid sellele kuidas ma sind vajan ja igatsen. Kaotusvalu on kõige valusam

Igatsen aina rohkem ja rohkem

Iga samm mida ma teen, teen koos sinuga. Nii raske on ilma sinule mõtlemata edasi liikuda. Ma vajan sind endiselt ja igavesti. Meie ühised mälestused täidavad minu iga päeva. Meenutan meie seike kui kõige helgemaid mälestusi oma elust. Ma tunnen nagu need kõik seiklused oleks alles eile toimunud, sinu särasilmad ja naer. Ma ei suuda oma tundeid muuta, sest Sa olid parim inimene, keda oma eluteel kohata ja  Sa suutsid ka mind paremaks muuta. Olen kindel, kunagi taevavõlvil kohtume, ma tean, et ootad mind juba suure igatsusega. Kallis ka mina igatsen sind.

40. päeva

 Ma olen näinud sind oma unenägudes pidevalt, kõik unenäod on olnud nii head just seetõttu,et saan sinuga taaskord rääkida ja emmata. Mäletan, kui nägin sind esimest korda peale seda rasket aega, sa laususid mulle nii siiralt, et oled õnnelik nähes mind sind taga igatsemas ja nutmas, kallistasid mind nii kõvasti. Ema valvad pidevalt mu und ja ma olevat tihti unes naeratanud, kuigi päevasel ajal seda naeratust näha polnud. Ma naeratasin , sest nägin sind unes mu ARM. On olnud  ka kahtlaselt veidraid unenägusi kus ma tunne reaalselt kuidas mind tõstetakse ja ärkan alati ehmatusega üles. Kas see oled tõesti Sina Mu Kallis!!! Nii sooviks Sinuga koos Imedemaal rännata, sinuga rääkida ja veelgi rohkem mälestusi koguda.

 Olen kuulnud, et hinged viibivad 40. päeva maa peal ja peale seda aega peab hingega alatiseks hüvasti jätma. Kuidas ma suudan sinuga hüvasti jätta, kuidas ma saan nii, et ma ei mõtle sulle, ei käi igapäevaselt surnuaial, ei põleta päevast- päeva küünlaid, panemata laternat sinu auks istutatud puu alla, vaatamata su pilti, meenutamast Meie ühiseid aegu ja seike, ühiseid mälestusi. Ma ei suuda ilma kõige selleta. Ma vajan sind siiani. Mäletan nii hästi kui käisime üheskoos surnuaias ja ma rääkisin kui raske on kedagi kaotada, Sa olid mulle alati toeks, sa tundsid mind varvstest juudteotsteni. Sa olid Mu Parim Sõber ja sa teadsid seda. Ma poleks iial uskunud, et pean kunagi ilma sinuta edasi elama.

Mul on nii raske sind vabaks lasta. Ma usun, et sa oled leidnud taevavõlvil kõige mugavama koha, kust saad jälgida omale kalleid inimesi. Ma tunnen sind seal. Ma armastan sind igavesti ja tea, et olen alati mõtetes sinuga.

Ma armastan sind kuuni ja tagasi, eriti veel nüüd, kui tean, et võin sind poolel teel kohata.

Tuul tiibades

Mul on hea vend, kes viis mu mõtted tugevalt tuulutama. Ta ise loomulikult ei tea, et see väljaminek mind nii palju aitas. Ma ei kurda enda olukorra üle, ma ei taha, et inimesed minu pärast muretseksid. Ma pean iseendaga hakkama saama Käisime Kallastel objektil, mis hakkab juba valmis saama. Olin seal suvel tööl ja tundsin ennast nii uhkena teades, et olen iseenda kätega seal midagi kasulikku teinud. Kõik oli nii ilus ja testsugune. Olen olnud sellel suvel lausa kolmel objektil. Kõige toredam on loomulikult see, et kogusin kuhjaga teadmisi ja kogemusi.

Kõige enam meeldis mulle kiirustes koos tuulega vurada. Mootorrattad on ikka nii head asjad. Kõik mu mõtted ja tunded kadusid sekundiga, mind valdas meeletult hea emotsioon. Peaksin endale ka load tegema, siis on hea ise valida endale sobiv aeg millal tuulega üheks saada. Armastan seda häält, mida see masin tekitab, mulle meeldib välimus ja kiirus. Lihtsalt nii mõnus.

Kuhjaga pisaraid

Just hetk tagasi kuhjasin ennast pisaratega üle. Nii liigutav on näha, et inimesed hoolivad nii vaga inimesest   keda sa nii väga armastasid. Jürgen oli tulihingeline sportlane ja seda just korvpallis. Ta ei jätnus heameelega mitte kunagi  ühtegi mängu vaatamata. Ta teadis alati kõike mängijatest ja nende mänguoskustest. Tal jäi palju unistusi täitmata seoses oma haigusega. Olen kindel, et kui tema eluteel poleks olnud seda ühte ainsat takistust, siis oleks ta kindlasti kõrgemast kõrgemal ja just korvpallis.

Olen südame põhjani liigutatud. Ja just nii paljudele sa korda lähedki. Meie kõige säravam täht taevas. 

Ps! Me kõik igatseme sind

Mopsu mull

Meie ühine unistus oli omada mopsu, me soovisime mõlemad saada koeraomanikeks. Lükkasime seda pidevalt edasi lootes, et kui koolid lõpetame ja oma elul oleme, siis on kergem teda kasvatada. Kahjuks ei lähe asjad nii nagu me alati plaanime, miski peab ju kihva minema. Elu on antud meile selles, et seda elada, mitte ainult kuivalt unistada.  Me olime pidevalt ühes suures mopsi mullis. Vaatasime pilte ja videosi, nüüd aga olen siin mullis täiesti üksi. Ei teagi kas täita üksi meie ühine soov või las jäädagi see meie unistuseks, loobuda igasugusest plaanist koer võtta. Nii väga tahaks veel sinuga rääkida ja ühiselt koera valida, nime panna. Nii tahaks!!!

Ühesõnaga olen nädala jagu uurinud ja puurinud igasuguseid mopsu kuulutusi, isegi kirjutanud neile. Mõtted käivad mul külas erinevaid. Vahepeal tunnen, et ideaalne oleks mops võtta, aga siis tunnen, et kõik on nii imelik ja kahtlane.  Tunnen sinust nii palju puudust Kallis Jürgen.

Aitäh Teile

Mul on nii hea meel, et mind ümbritsevad nii head ja abivalmid inimesed. Saan neile toetuda ja nõu küsida, sest head inimesed suudavad mind alati rahustada. Hetkel on minu elus selline aeg, kus üksi olemine on minu jaoks nii piin, ma vajan inimesi ja sõpru enda ümber. Olen oma kahe koolinädalaga hakkama saanud just tänu koolile endale, kursakaaslastele, sõpradele ja oma emale ja parimale sõbrannale, kes on mulle pidevalt seltsi pakkunud. Mult küsitakse pidevalt, et kuidas mul läheb, aga teile teadmiseks võid öelda, et mul on nii head kui ka halvad ajad. Pean nendest lihtsalt võitu saama. Selliseid päevi ei leidu siiani, kus mu tuju on maksimaalselt hea. Leidub ka unetuid öid, kui uni ei taha mitte kuidagi silma tulla, usun et ka see on mu tuhudega seotud.

Sellel nädalal suutsin ma oma kohvri katki rullitada. Uskusin, et seda polegi võimalikära parandada, aga sähh sulle. Tuli vaid korraks Priidule ja kKaarlile mainida ja korda see saigi. Nii armsalt pusisid kohvri kallal.Nii head poisid:)

Mõeldes Sulle

Minu soov uus blogi teha tuli suhteliselt järsku. Poleks iial uskunud, et vajan kunagi mingisugust sellis muutust. Minu jaoks on sõnade ja tunnete üles kirjutamine väga tähtis, alati hakkab peale seda kuidagi kergem.

Uus blogi tekkis minu üleelatud sündmuste tagajärjel. Möödunud kuu on olnud üks raskemaid läbielatud aegu. Sain endaga hakkama just tänu oma pere ja headele sõpradele, kes saatsid mind igal sammul ja tirisid mind pidevalt taaskord jalgadele.Ma poleks iial uskunud, et pean kunagi midagi nii rasket üleelama. Mõeldes tagasi voolavad mul endiselt pisarad ja just seetõttu püüan ma võimalikult vähe seda valusat teemat puudutada, sest olen hetkel veel selle kõige jaoks liiga nõrk.

Tänasel päeval tunnen, et minu elus on palju muutunud, just minu mõtetes. Suudan asjadest rohkem rõõmu tunda ja nautida iga sekundit, sest Elu on lühike. Hetkel on kõige parem oma mõtteid mujal hoida, ehk siis koguaeg asjatada. Kool mõjub mulle hetkel väga hästi, sest just need hetkel kui olen üksi kipuvad mu tunded vajuma kurbusesse. Tunnen, et iga sekundiga saab minust veelgi tugevam tüdruk, mis on mingil määral väga hea.

Uus blogi sai tehtud tunnete ajendil. Mul on koht kuhu oma elu kirja panna, et minust jääks helge mälestus.