Rõõm südamesse

"Kui üks päev sarnaneb teisega, lakkavad inimesed märkamast seda head, mis toimub nende elus iga päev pärast päikesetõusu. Aga iga uus päev - see on väike ime! Inimesed on võõrdunud elust rõõmu tundmast - lihtsalt elust, sellisest nagu see on. Nii neile tundubki, et elu on raske...Aga see on kerge! Tuleb ainult uuesti õppida sellest rõõmu tundma."

Mõte, mida ma kipun oma blogis kordama. Miks? Juu siis omab see sõnastus minu jaoks väga suurt tähtsust. Mulle on oluline lugeda raamatuid, mis panevad mind mõtlema ja tõdema reaalsust. Õpetlikud laused suudavad panna mind mõistma, mis on tegelikult eluliselt tähtsad ja tähelepanu osutamisväärsed. Eelmisel nädalal juhtusin olukorda, kus minu uksele koputati ning seda avades leidsin sealt eest kaks naisterahvast, kes pöördusid minu poole soovides teada mu hingeelu kohta. Neil oli huvi teada, kuidas noored saavad abi, kui neil on raske. Loomulikult loeti mulle jumalasõna ja suunati vaatama sinna suunda, kuhu ma hetkel veel vaadata ei sooviks. Minu vastus oli lihtne, ma loen enda jaoks olulisi raamatuid ning kasutan alalõpmata inglikaarte, mis suunavad ja leevendavad mu valu. Minu vastus meeldis neile, kiites, et tänapäeva noored oskavad ja teavad kuidas ennast aidata. Ma usun, et olen leidnud enda jaoks kõige sobilikuma viisi kuidas aidata iseennast ja vajadusel ka teisi.

Nii siis üks põhjus, miks ma toon välja lauseid ja tsitaate ongi see, et need on seotud minu hetke eluoluga. Ma saan neist abi ning loodan, et see võiks abiks olla ka teistele. Oskus märgata olulist ühest raamatust annab mulle ande osata ka elus leida ainult head ja kulutada oma vabad hetked vaid positiivsusele. Ma olen õppinud hindama head ning laskma lahti halbadest olukordadest ja situatsioonidest. Ma olen rahul ja õnnelik, et suutsin õppida midagi sellist, millest poleks ma unistadagi osanud.

Ma tahaksin aidata inimesi, kes näevad oma eludes vaid raskusi ja probleeme. Oluline on unustada oma aja raiskamine kurtmisele ja nukrutsemisele. Loomulikult on selleks oma aeg, kuid oluline on ajapikku selle perioodi vähendamine. Me püüame elada täiskadvanute elu, mis sisaldab tõsidust ja rangust, kuid milleks?? Me võiks lasta oma hinge natukenegi lapsemeelsust, nautides oma päeva ning tundes rõõmu igast pisisasjast. Loodustest ja seiklustest. RÕÕM SÜDAMESSE!


"Ärge irisege" Need kes kunagi kedagi ei kiida ja kunagi millegagi rahul pole on need inimesed kellega kunagi rahul ei olda.

Pühas tõde kas pole. Iga kord kui tunned, et käitusid kellegagi ebaviisakalt või halvasti, siis palun loe see lause uuesti üle ja mõtesta see enda jaosk lahti. Kas me tõesti tahame olla sellised inimesed, keda ei sallita ning kelle seltskonnas on ebamugav olla. Mina seda ei taha.

Öeldakse, et irisejad on just need inimesed, kellel on olnud kurb lapsepõlv, keda kiideti ja armastati oodatust vähem. Miks on vaja kanda seda negatiivsust oma lapsepõlvest kaasas? Oleks ju kergem leida moodus, kuidas oma südant kergendada ja vähem oma olevikus vinguda ning osutada vaid negatiivsele. Ma ei ütle, et ma ise olen ise 100% ideaalne inimene aga see tunnus, et ma suudan siiski enda ümber märgata inimesi, keda ümbritseb negatiivsuse mull paneb mind uskuma, et minu mull on kordades väiksem. Mul on võime näha üle enda mulli. Ma oskan elada välja oma kurbust siis, kui olen üksi ning laadida oma akud täis selleks ajaks, kui olen koos oma inimestega. Just OMA INIMESTEGA, nendega kellega ma tunnen ennast hiilgavalt hästi ja positiivselt. Olen õnnelik ja tänulik sellele, et minu ümber on nii head inimesed. PÄIKEST TEILE.

Avage süda hellusele ja armastusele

Kas te usute, et ainult enda eest hoolt kandes suudate elada kaua, rahulikult ja õnnelikult? Juba lapsest saadik on mulle õpetatud, et käitu teistega nii nagu sa tahad, et sinuga käitutaks. Oma emalt olen ma õppinud olema lahke ja hell inimene. Tahtsin näha inimestes ainult head, olenemata tema tõelisest olemusest. Tänaseks olen ma õppinud tegema vahet heal ning kasunõudva inimese vahel vahet tegema. Ma tõesti naudin seda, kui inimene on siiralt tänulik sinu pingutustele ja hindab seda kogu südamega. Küll aga need inimesed, kes vaid ootavad teeneid andmata ise midagi vastu on minu jaoks veidi pahameelt tekitavad. Nad on minu jaosk ebasiirad ning seetõttu püüan neist hoiduda.

Oma elus olen ma saanud mitmelt inimeselt südamlikke ülestunnistusi sellest kui tänulikud mulle ollakse. Siinkohal ei taha ma ennast kiita vms, vaid tahan osutada tähelepanu sellele kui oluline on endale kalleid inimesi aidata. Mul on olnud võimalus toetada inimesi nende elu ühel mõõna perioodil, aidanud neid füüsiliselt ning vaimselt. Väga oluline on näidata välja oma hella poolt. Ma olen väga õnnelik, et sain kedagi aidata ning peamist rõõmu tunnen selle üle, et seda mulle meelde tuletatakse ja siiani meeles peetakse. Jumaldan inimesi, kes suudavad mu tuju tõsta.

Ei paku elu rõõmu. Hing igatseb, süda on vaevas. Ja hakkabki inimene põdema või ka lihtsalt vaikselt kustuma. Millest põdema? Millest kustuma? Üksindusest. Sest inimese hind on sedaviisi seatud: ta peab saama nii armastada, muretseda kui kannatada. Kui pole armastust, pole õnne, pole elu ennast.

Need sõnad kõlavad kuidagi tuttavalt. Olen ennast tihtipeale leidnud samade emotsioonide eest. Raske on olla üksi, kui sa ei soovi seda. Muretseda asjade pärast, mis seda ei vääri. Alatihti tunnen kuidas ma kipun kustuma, seetõttu olen võtnud tavaks pimedatel õhtutel küünlaid põletada, see hoiab ära minu kustumise. Ma tõesti pean oluliseks seda, et mind ümbritseksid inimesed, et oma kurbadel hetkedel ma ei nukrutseks vaid püüaksin leida kõiges vaid positiivset. Tahan osata ennast mudast välja sipelda, puhtaks raputada ning pea püsti ja naeratus suul elus edasi seigelda. Minu unistus, minu lootus!

Heaolu

Teised inimesed kuulavad meeleldi su tarku nõuaendeid ning talitavad vastavalt sinu soovituse järgi. Huvitav. Viimasel ajal on kombest just minu suust kõlada sõna "mis ma teen?" või siis, et "anna palun nõu". Olen kuidagi liimist lahti ning seetõttu pole minust hetkel ei mingisugustki abi nõu andmisel. Kuid ma olen seda teinud, vb püüab see lause mulle teadvustada, et aeg on end kokku võtta ja ise otsustada ning kõiges edasi püüelda. On halb aeg alla andmiseks. Keskendun ja pühendan oma aja vaid iseendale. Pean taaskord õppima kuidas kõigest rõõmu tunda, siis on mul kergem ka teisi aidata.

Kui nüüd korralikult mõelda, siis meenub mulle reedene vestlus emaga, kus ta kiitis minu vaateid, mis sisaldasid nõuandeid tema tuleviku suhtes. Mitte ainult mina pole talle välja pakkunud ideid ettevõtlikuse suhtes, vaid ka professionaalsed töötajad kinnitasid minu vaateid. Mul on hea meel, et sain emalt kiita ning loomulikult tema rõõm ja silmasära tekitas minu hinges rahu. Mu ema on kõike seda väärt. Siinkohal võin tunnistada, et oma halvimatel päevadel suudan ma mõelda radikaalselt ning vajadusel teisi hea sõnaga aidata. Olen uhke!


Oled teistele justkui päikesekiir pimedas, mis juhatab valgusse. Seda ma ihkaksin olla. Kuid nagu me teame, ei pruugi meie suurimad soovid mitte kunagi täituda. Ma pean ennekõike ennast arendama ning seejärel ka teisi sellest jubedast teekonnast läbi vedama.

Kätte on saabunud aeg, kus võiksid veel eredamalt teed valgustada ja pakkuda rohkem soojust. Peaksid asuma suuremate unistuste teostamise kallale, et need oma ellu kohale toimetada. Võta ette ka kõige pöörasemad unistused, ideed ja vii need ellu. Tuleb suurelt unistada ning mitte alla anda! Olen väga tihti mõelnud sellele, et mida ma oma elult siiski tahan. Kas ma suudan leida rahu ja elada nii nagu olen unistanud. Tihtipeale leian ma ennast unistamas oma hobide valdkonnas. Tahaks arendada oma õmblemisoskust, sest mulle meeldib tohutult nokitseda. Eile soetasin endale lõngad ja heegelnõela, mõte iseenda kätega midagi valmistada on parim idee. See kõik on samm lähemale enda arendamisele ja õnnele. Suurelt unistamisest olen ma küll loobunud, aga miks mitte teha seda killukestena. Samm haaval! Usun, et selline mõtteviis viib meid õnnetippu ja meie rõõm võib kerkida pilvedeni.

Miks sa valisid välja just minu

Tihtipeale kipuvad mu mõtted liikuma minevikule, sellele mis mind elus on tabanud ja millega olen suutnud selle lühikese ajaga kokku puutuda. Ma kannan südames kurbust ja rahulolematust. Ma olen püüdnud loobuda mõttest- Miks küll! See ei vii mind mitte kuidagi edasi, nii on vähemalt elu näidanud. Ma tean, et keegi või miski püüab mu ellu rohkem selgust luua, kuid kas tõesti polnud selleks muud ning paremat võimalust. Oskus elust rõõmu tunda käib mul lausa lainetena läbi. On päevi, kui tunnen, et ma olen õnnelik. Ma säran ja oskan ka teistele seda edasi kanda. Loomulikult leidub ka neid päevi, kui tunnen, et kõik mida teen on ilma asjata. Olen räsitud ja nukker. Mitte miski ei suuda mind rõõmustada. Selliste päevade üleelamine muudab mind ainult tugevamaks inimeseks. Seetõttu ma ei imesta miks just mind välja valiti. Noorena olin pehmeke, õrn ja ülitundlik kõige suhtes. Nüüd tunnen, et olen üsna kõva kesta enda ümber kogunud. Keda küll selle puhul tänada.

Kindlasti ei suuda ma ka liiga palju kannatada, sest mu nahk pole kilbi eest. Ma olen inimene ja seetõttu valdavad mind mitmed erinevad tunded, millest lahti raputada pole lihtne. Ma olen alati unistanud elada elu, millest alates lapseeast unistada sai. Töö, kodu, pere, reis, armastus. Hetkel ma küündin kõige selle poole, aga tundub, et unistused jäävad poolikuks. Uskusin alati, et vähemalt armastus on mul alatiseks olemas. Aga näe millist vingerpussi võib elu meile pakkuda. Nüüd kui mul on töö tunnen, et see polegi elus kõige tähtsam. Oluline on olla õnnelik, kuid tundub, et see tunne on minu jaoks puht võimatu, sest rahu ei suuda ma leida nii või naa.

Ma pole kindlasti siin maailmas ainuke, keda on tabanud tragöödia. Meid on palju ning see tähendab, et ka muutujaid on palju. On neid, kes keeravad oma tee usku, on neid, kes mõtestavad end teisele lainele ja loomulikult on neid, kes vaatavad läbi pilvede ja tunnevad nii mõndagi. 

Mina kuulun nende hulka, kes pole ennast usku keeranud. Ma olen inimene, kes näeb kohati läbi pilvede. Tajub maailma, mis on paljude jaoks lausa lukus. Rasketel aegadel on mu teekond müstikasse veelgi lühem. Ma naudin neid unenägusi, kus reaalsuse ja unenäo vahel on õhuke kile. Usk iseendasse ja oma unenägudesse muudab mind enesekindlaks ja heaks inimeseks. Ma tahaks osata seda veelgi rohkem arendada ja hinnata endale antud oskusi. Elu on täis müstikat!

Katsumus

"Jumal on vahel väga karm, aga mitte nii karm, et inimene ei suudaks tema saadetud katsumustele vastu panna. Kõige raskemateski oludes pidage alati meeles: jumal annab meile hädasid, mis on meile jõukohased! Ta ei saada kunagi katsumusi, mida inimene väärikalt taluda ei suudaks. Kui isand näeb, et oleme vaimult nõdraks jäänud, saadab ta meile katsumuse, et saaksime uuesti tugevaks." selgitab Vanga

Oma isiklikust kogemustest võin väita vaid seda, et inimesed tõesti arendavad iseennast peale ühte korralikku krahhi. Miks ja kuidas on need meie eluteele sattunud ei oska ma öelda, kuid usun, et enamikel juhtudel on see väga vajalik.

Kui ma võtan kokku enda elu ja oma iseloomu muutuse, siis võin kindlalt öelda, et mida rohkem on inimene elus üle elanud ja kannatanud, seda elukogenud, teadlikum ja arusaavam ta on. Peale kahe aasta tagust sündmust muutusin ma väga palju. Seda kõike tunnistama ja mõistma hakkasin ma alles peale seda kui mulle lähedased inimesed selle jutuks võtsid. Alates sellest ajast ma tõesti tunnistan, et suhtun asjadesse teistmoodi ja vaatan kõike teise nurga alt. Mul on nii häid kui halbu päevi, seetõttu olen ka küllaltki ettearvamatu.

Kui lugeda Vanga õpetussõnad uuesti, siis võin sealt välja lugeda, et kui inimene ei õpi oma teele saadetud katsumusest mitte midagi, siis on oodata uut. Kindlasti paneb see nii mõnedki inimesed hirmu tunda. Ei tasu, see on võimalus, mis ei pruugi kunagi tõeks saada. Elada tuleb rahulikult ja õnnelikult.

Isiklikult arvan seda, et need inimesed, kes kurdavad pidevalt oma raske elukoorma üle või näevad ainult seda kui imeline elu teistel on , ei suudagi kunagi õnne leida. Oma elu pole mõtet raisata vaid ohkimisele ja ähkimisele, tuleb elada, naeratada ja nautida.

Sära teie silma