Unenägude päevik

Lubasin suure suuga ühes eelnevas postitused hakata tegema postitusi oma nähtud unenägudest. Olen selle nädala jooksul pingsalt kõik nähtu kohe hommikul kirja pannud. Otsustasin algselt  paberile panna ja siis nädala lõpus postitusena siia kirjjutada. Kõik sujus hästi, kuni tänaseni, mil lugesin oma märksõnu ja lihtsalt ei suuda enam unes nähtut oma silme ees näha. Ma ei mäleta enam mida ma nägin, isegi mitte siis kui mul on märksaõnad kirja pandud. Nii kahju. Olen kindel, et need unenäod võivad kunagi midagi olulist tähendada
.
Neljast ööst mäletan kolme unenägu:

1. unenägu


See on kahtlemata kõige südamlikum unenägu. Seoses oma lapsepõlve sõbranna kaotatud beebiga nägin just teda unes. Oli mingisugune avalik üritus ja temal polnud tuju sellest osa võtta ja nukrutses aknalaual. Läksin teda lohutama ja kõik mida ta mulle ütles oleks justkui 3. kuud tagasi minu öeldud. Ma tundsin täpselt sama, mis tema nüüd. Sõnad, mis ta lausus olid väga siirad ja nägu oli pisaraist märg. Kallistasin kurba ja õnnetut tüdrukut, oleksin teinud ükskõik mida, et teda aidata ja tema valu leevendada. Ta lubas mulle, et ei lase oma beebist kunagu vabaks, ega lakka temast mõtlemast. 

Kõige rohkem on mul kahju sellest, et seda kui valus tal olla on ei saa ma kunagi teada. Loodan, et ta saab endaga hakkama ja, et ta pole nii kurb nagu minu unenäos. Minu kirjale ta pole vastanud ja ega ma ei oota ka seda, sest ka minule kirjutatud kaastunded ja kirjad jäid enamusest siiski vastamata. Ma polnud piisavalt tugev, et seda teha ja seetõttu on mul häbi. Loodan lihtsalt, et inimesed saavad sama hästi mu põhjusest aru nagu mina oma lapsepõlve sõbrannast.

2. unenägu

Väheke lõbusam. Võibolla on see ka eelmisega seotud, sest nägin neid samal öösel. Ehk ongi see alljärgnev see avalik üritus. Nägin klassikokkutulekut, kus samaaegselt toimus ka okjon( võibolla ka pulm, lihtsalt hästi palju klassikaaslasi oli kohal). Tantsisime ja iga 15 min. pärast toimus oksjon. 3 müüjat korraga. Imelik oli asja juures see, et nad ise ei olnud oma asjade müügi üle väga õnnelikud. Ühesõnaga väga segane ja imelik unenägu.

3. unenägu

Toimus suurema rahvaga napoleoni kooki söömine. Mari-Liisi, Marloni, Taneli ja Priiduga. Võib olla oli keegi veel,( kirja jõudsin panna vaid nemad). Nüüd kui nimekirja vaatan mõtlen ma sellele, et nendega suhtlesin ma eelneval nädalavahetusel. Arvan, et nägin just neid sellepärast unes.
Üheks märksõnaks on ka veel remont, aga hetkel ei mäleta küll mida tõpselt sellega seoses nägin.

Hetkel meenus mulle üks juhtum seoses unenägudega ja oma Kalli J.

 Kirjutan sellest lähipäevil

Saaks kordki ilma pisarateta

Mida enam olen ma seltskonnas, seda paremini see mulle  mõjub. Tahaks näitena välja tuua eelmise  nädala. Mu parim sõbranna oli terve möödunud nädala minule seltsiks, meil oli palju ühiseid tegemisi, käisime teatris ja tegime rebastamise jaoks süüa. Terve nädal oli üldse kuidagi hea ja asjatamisi täis. Nüüd aga kui olen enamvähem üksi,suudan ma ikka nuttes magama minna ja kaduda kurbadesse mõtetesse. Ma ootan nii väga seda aega, kui saaksin kord mõelda oma kallile Inglile, meenutada teda ja naeratada. Hetkel suudan ma mõelda vaid sellele, kui ebaõiglane elu on, et ta võttis meilt kõige toredama ja heasüdamlikuma inimese. Ta oli alati kõikide jaoks olemas hea sõna ja parimate tegudega. Ma mõtlen sellele kui kurvad me mõlemad oleme, sest meid lahutati igaveseks, mitte, et me seda ise oleksime tahtnud, seda kõike tegi meie eest saatus. Tunnen pidevalt kuidas süda puruneb mu sees tuhandeiks kildudeks, kui vaatan meie ühiseid pilte ja tean, et sind enam ei tule. Teeksin ükskõik mida, et saaksin sind taas näha ja kallistada, aga see kõik on lootusetu, sest seda ei saa juhtuda. MIKS KÜLL!! Jään endiselt ootama aega, kui ma suudan sinust rääkida pidevalt, rõõmsalt
ja heasüdamlikult, et ka kõik need inimesed, kes sind tunda ei saanud, saaksid aimu kui hea sa olid. Ja mis peamine, et suudaksin teha seda kõike ilma pisarateta.KALLID SULLE PILVEPIIRILE.

Ma ei uinu kunagi üksi, teen seda koos pisaratega

Kurbus, mis tuleb järsku ja suure vihmaga

Kõige jubedamad hoobid, mis mind otse südamesse tabab ja kohe jalust nõrgaks teeb on need hetked, kui ma sisemiselt püüan võidelda oma kurbusega, olla eemal enda mõtetest ja tunnestest ning kui siis äkki keegi postitab midagi, mis on seotud minu kalli Ingliga niidab mind kui vikat. Ma ei mõista, miks see nii valus peab olema. Iga päev tunnen kuidas ma lihtsalt ei suuda endaga üldse hakkama saada. Eile seda pilti nähes valasin ma taaskord hunniku pisaraid, mis ei tahtnud lõppeda. Mulle meenus kõik, pildikesed meie ühisest elust hakkas kui filmilint silme eest jooksma. Igatsus aina tõuseb ja tõuseb.

Ärge saage valesti aru, loomulikult on mul üdini hea meel, kui inimesed teda meenutavad ja igatsevad, aga kahju  on sellest,  et ma siiani ei suuda enda tunnete ja kurbusega hakkama saada. Nagu näiteks kolmapäeval nägin oma head tuttavat, keda küll viimasel ajal näinud pole, aga suhelda on temaga alati hea. Peale pikka eelnevat vestlust küsis ta mult, et kuidas mul läheb? (Mul on siiani oma käitumise pärast häbi.) Ma vastasin lühidalt, et enamvähem ja selle asemel on avalikult kõikide nähes murduda ja nutma hakata, keerasin ma otsa ringi ja läksin neutraalsesse kohta, mõeldes mitte millelegi. Peale rahunemist naasesin taas oma sõbranna seltsi. Sellised ebatavaline käitumine on viimasel ajal minu jaoks omane. ANDKE KÕIK ANDEKS!!!

Olen siiani plaaniga teha Jürgenist album, mis meenutab teda, meid ja meie koosveedetud aegu, aga kahjuks tunnen ma veel oma nõrkust ja jõuetust. Kindlasti teen selle lähiajal valmis.

Ebaõnnestumine

Üleeelmine nädal oli kuidagi totrusi täis. Esiteks suutsin ma üle kolme aasta sisse magada ja seda lausa tund aega. Minu puhul on see väga haruldane nähtus. Üldjuhul ärkan lausa kümmekond minutit enne äratust. Teisalt läksid meil ruuter ja mikrolaineahi katki. Kõik juhtus seetõttu, et trepikojas toimus elektrikilbi vahetus. Meid hoiatati asjade väljatõmbamise vajadusest, aga teateid oli kaks ja kuupäevi samuti. Võta näpust, mida või keda uskuda. Ma küll tõmbasin enamuse asju välja kui kooli läksin, aga kolm asja jätsin sisse, mõeldes, mis nendega ikka juhtuda saab. Saab ikka küll. Õnneks külmkapp jäi terveks.

Väljaminek oli suur, pidime ju kõik asjad uued ostma. Vennale lisandus veel suvel kaotatud fotoka laadija, mille ta mult laenas, ning kõige jubedam selle asja juures on see, et leidsin selle ise üles, ühesõnaga oli see osa väljaminekust tühine. Lõpuks selgus, et ka ruuter oli tegelikult terve, ainult juhe oli lühises. Otsustasime selle maha müüa.


Rääkisin siis oma sõbrannale oma jubedatest väljaminekutest ja halbadest suhetest tehnikaga, kes loobuvad meiega koostööd tegemast. Tema, aga lohutas mind öeldes,  kaks nädalat pidi merkuur tagurpidi liikuma, mis võibki kaasa tuua arusaamatusi ja katki ning rikkis suhtlusvahendeid. See kõik muutis mind rahulikumaks, sest kartsin juba, et peangi harjuma ebaõnnega. Ma ei oska seletada miks, aga ma olen väga selliste asjade huviline. Igasugune hingeline tegevus ja teadmised, muudavad mind nii rahulikuks. Tahaksin ka ise kõike teada ja osata. Inglid ja ennustamine. Usun, et peamine põhjus, miks ma selliseid asju armastan ja usun on mu unenägude pärast. Olen näinud meeletustes kogustes tõesti sündinud unenägusi. Mõnikord on ajavahe aasta, harva juhtu aga et kohe järgmine päev. See on meeletu kogemus, mida tahaks kogeda igapäev. Viimasel ajal on mul tekkinud nimekiri, mida tahan kindlasti läbiajal teha ja üks nendest asjadest on korraliku ennustaja juurde minna.

Palun võta mind soojade käte vahele

 Kui ausalt ütlen, siis samm haaval on läinud mul eluga edasi liikumine natuke kergemaks. Usun, et peamiselt on see seetõttu, et olen oma tegemistega nii rüppes ning isegi blogi kirjutamine on tagaplaanile jäänud. Ma ei tea, kas see on hea või täpsemalt öeldes võib see kõlada koledalt, aga pean ju kuidagi endaga hakkama saama. Iga kord kui ma sinule mõtlen, tunnen nagu kogu mu maailm oleks kokku varisenud, ikka ja jälle mõtlen, et kuidas ma küll ilma sinuta hakkama saan. Sa oled minu teejuht, mu Ingel. Ma vajan sind endiselt nii  väga oma käte vahele.

Need pisarad, mis ma su haual seistes valan on kõige valusamad. Mulle meenub meie kõige toredamad ajad. Meie ühine huumorimeel ja üksteise mõistmine, ma tõesti ei tea kuidas ma ilma sinuta hakkama saan. Nii väga tahaks sinu juurde, mu kallis. Tahan tunda su kätesoojust, puudutusi, kallistusi. Nii väga vajan su häid sõnu,et  kuidas kõik ükskord korda saab. Sa olid mulle alati nii suureks toeks ja nüüd pean hambad ristis ise hakkama saama, sest enam pole mul sind. Ma armastan sind kallis!!

Vaatan endiselt iga päev su pilte, need on ainekesed, mis mul sinust alatiseks alles jääb. Neid vaadates tekib mul selline tunne nagu oleksin ma pildi sees ja elaks meie ühise mälestuse taaskord üle. See on nii uskumatult hea tunne. Oleks see vaid võimalik, siis rändaks ma ajas tagasi. Kogeks taaskord meie ühiseid aegu.

Öösel on kella keeramine, mina aga sooviks kella nii palju tagasi keerata, et oleks taas see aasta, kui ma sinuga kohtusin, mu kallis Ingel.

Eile juhtus midagi väga kurba. Minu lapsepõlve sõbranna kaotas oma lapse, kes oli enneaegselt sündinud. Ma pole enam temaga väga suhelndu, aga tundsin, et tahan talle midagi sooja ja head kirjutada, sest tean isiklikust kogemusest, et head sõnad ja teod teevad leinavale inimesele head. Ma võtsin ennast kokku ja panin omapoolsed sõnad teele. Ma lubasin endale juba ammu, et ükskõik kes peaks sama üle elama, mis mina, siis püüan olla talle toeks. See kogemus on väga jube, kui pead kedagi kallist kaotama. Ma loodan, et minu soojad sõnad leevendasid natukenegi tema kaotusvalu.

Kallis xxx. Ma tahaksin sind hetkel nii väga kallistada. 

 Tean, et sul on hetkel väga raske, ning kõigega hakkama saamine 

tundub hetkel võimatu. Palun ümbritse ennast heade inimestega, 

kes oskavad sellisel raskel ajal sulle tuge pakkuda.

 Sa oled tugev tüdruk ja tea, et olen mõtetes sinuga.

 Püüa vastu pidada!

Unenäod

Näen alatihti  unenägusi, mis võivad ka tõeks muutuda. Elan pidevalt sündmaustes, teades, et olen seda kõike juba kogenud. Nüüd aga, pole ma meeletus kogustes unenägusi näinud, mis on minu puhul väga imelik. Võib-olla on see kõik seotud mu kehvast/heast unest, ei tea.Aga loodan, et see kõik peagi muutub.Olen tihtipeale ärganud üles suurte teadmiste ja kogemustega, mille ma öö jooksul olen saanud. Täna hommikul valdas mind aga hea tunne, kui oma silmad avasin. Ma nägin väga uskumatut und ja ma mäletasin sellest kõike. Ma nägin sind mu kallis J. Sa olid minuga, me rääkisime ja sa ütlesid, et sinuga on kõik hästi, sa oled leidnud rahu ja et me ei pea sinu pärast muretsema. See teeb mind maailma õnnelikumaks inimeseks. Seda on raske sõnadesse panna. Ma leian sellistest väikestest asjadest rõõmu, vähemalt suudan ma sind endaga kuidagi siduda, sest sind ei ole mul võimalik mitte kuidagi enam tagasi saada. Mul on hea meel, et saad nüüd rahulikult meid taevavõlvilt jälgida saad ja see teadmine, et sinu hinges on rahu on kuldaväärt. Mõtlemine ja unistamine, et aga "mis siis kui ", tundub minu jaoks viimasel ajal armetu, see on liigne tegevus, see ei aita ega vii meid kuskile edasi. Elan ja naudin neid asju, mis tõesti saab juhtuda ja kuidas saan sind endaga kaasas kanda ja meenutada. Ja just see, et saan sinuga oma unenägudes rännata on parim tunne, sest ma tean, et siis oled sa tõeliselt minuga. See millest me räägime paneb mind mõtlema sellele, et see oled tõesti sina, ma ei kujuta midagi ette. Me suhtlesime ka aasta eest samamoodi, ainuke erinevus ongi selles, et kõik toimub öösel, minu unenägudes.Ma armastan sind endiselt. Selle kahe kuu jooksul olen ma nagu teine inimene, ma tean, et sa valvad mind ja et mul pole mitte millegi pärast karta. Mu mõttemaailm on päris palju muutunud, seoses sinu kaotusega. Kuna sina olid mu kõige suurem tugi, siis nüüd pean arvestama sellega, et kui mul on taas emotsionaalselt rasked ajad tulemas, pean iseendaga hakkama saama. Ja ma loodan, et ma ka saan.



Kahju on mul aga sellest, et hommikul ärgates mäletasin ma kõike väga hästi, aga nüüd kui blogi postitust kirjutan, tahab kõik vaevu meenuda. Seoses sellega otsustasin, et hakkan oma unenägude päevikut pidama, kuhu panen kirja kõik mida ma nägin ja kuupäeval. See on minu enda jaoks hea ja loodan, et sellest tuleb ka midagi välja. Pean leidma mooduse, kuidas oma umenägusi paremini mäletada. See kõik on ka sellepärast, et ma sind mu kallis Ingel tihemini unes näeks, sest see tunne millega ma täna ärkasin oli kirjeldamatu.

 Kirjutan oma blogisse kindlasti oma tulemustest ja moodustest kuidas ma seda teen.

Armid

Tundub, et oma igapäeva eluga edasi minna on suhteliselt võimatu. Ükskõik, kui palju ma ka ei püüaks ja punnitaks suudavad mind igasugusedki pisikesed asjad rivist välja lüüa. Ma tunnen, et minu sees tekkisid tugevad haavad, mis nüüd tasapisi armideks muutuvad, sest see tee on künklik ja takistusi täis, iga pisemgi asi rebib armi taas haavaks lahti ja iga kibedamaltki öeldud asi teeb mulle jubedalt haiget. Ma ei saa aru, miks ma nii hell olen, miks ei võiks ma võtta öeldud sõnu nii nagu aasta tagasi. Ja miks Teie, kes te niigi teate, mida ma olen läbi elanud, miks te  kasutate taolisi sõnu, teete nalja millegi sellise najal, mis mõnele inimesele tähendab midagi muud, teeb lausa haiget, mul tuleb see raske aeg nii taas meelde. PALUN LÕPETAGE. See ei ole asi millega naljatada, inimesed saavad sellest alles siis aru, kui on kellegi endale kalli inimese kaotanud. Alles siis mõistetakse sündsuse piire.

Ma saan aru, kui inimesed kasutavad jutu sees sõna "surm" või et "suren või ära", sest ma kujutan ette, et mul endalgi võib seda juhtuda, aga kallid inimesed, kui te hakkate naljatama ja mõnitama surnud inimest ja tema jäsemeid, juukseid jt. asju, siis andke andeks, te olete sündusetu mühakas.

Ma tean, et minuga on raske, kui olen nii pirtsakas, aga tõesti parem olen üksi kui pean kuulama midagi sellist, mis mind taas kurbustesse viib. Ma ju püüan, tõesti püüan olla taas normaalne inimene, aga olge head ja aidake siis kaasa. Igaljuhul peale tänast juhtumist hoidun ma inimestest, kes suudavad nii mõtlematud olla. Mul jäi niiiiii vähe sellest puudu, et oleksin kõikide eest nutma puhkenud ja olen enam kui kindel, et see oleks mu elu üks häbistavamaid tegusi. utan parem üksi kodus oma padjakesse.

start to breathe and fake a smile

See on küll naeratus, kuid see mis toimub mu sees on torm, mis purustab kõik, mis vähegi alles on jäänud. 

Viimasel ajal olen leidnud taas üles oma naeratuse, mis saadab mind osa päevast ja just sellepärast mulle meeldibki koolis käia, sest mõtted eemal hoida.


Nagu nädalavahetusele omaseks rändasin ma taas neljapäev oma kohvriga maale emale külla, mis sest ta  enamuse ajast hoopis Tartus oli. Sain oma vanade sõpradega kokku, kes soovisid häid aegu meenutada. Mängisime aliast ja baila afterparty`t, mis lisas kindlasti väga palju särtsu meie õhtusse. Mul oli siiralt hea meel neid näha ja tunda, et nad on olemas. Viimasel ajal tunnen kohutavalt, kuidas inimesed minust eemale hoiavad ja sellel nädalavahetusel sain ka sellele mõlemapoolset kinnitust. Tõesti, minust hoidutakse, sest ei osata leinas olevate inimestega käituda. Aga samas see üks päev oli nii hea, mulle nii kohutavalt meeldis, et nad mu taaskord üles leidsid, sest J. suhtes olles jäin paljude sõpradega kaugeteks. Ma saan sellest tegelikult aru ja püüan neid ka mõista ja just sellepärast ma võimalikult vähe välja näitangi kui valus mul tegelikult on. Ma loodan, täpsemini Pean, endaga hakkama saama. 

Oodates Sind

Viimasel ajal, kui kuulan kellegi loomingut keskendun rohkem just laualusõnadele. Nii hea on kaduda laulu sisse ja tunda täpselt, mida esitaja püüab kuulajatele öelda. Mõni laul paneb mõtted lausa kõvasti rändama. Viimasel ajal olen ka ise olnud kuidagi loomingulisem ja see on ainult hea, sest saan mõtted mujale ja kurbus jääb vähemaks. Minu kallis J. kirjutas alatihti oma twitteri seinale laulusõnu, mis talle asjakohane oli ja tuttava tunde tekitas. Ka tema jaoks olid laulusõnad suure osatähtsusega, talle meeldib alatihti muusikat kuulata ja mitte seda just kõige vaiksemalt. Igatsen teda.






Mind Köidavad just aeglased ja Eesti keeles lauldud laulud. Vaadates Saadet " Laula Mu Laulu" Suudab iga esitatud laul mingi jälje mulle südamesse jätta. Uskumatu, kui osavad on Eesti artistid, kes suudavad lugusi nii palju täiustada. Mulle on alati Ines meeldinud, tema laulud on nii minu maitse järgi ja nüüd kui näen teda telekas laulmas tärkab minus kõik taas.