See juhtuski

Täna hommikul silmi avades tabas mind krahh. Olin õnnelik, kuid samal ajal väga kurb. Õhtul magama minnes lootsin sügaval oma hinges, et mulle tullakse külla, nii juhtuski. Mis saab olla veel parem, kui su unenägu on nii tõetruu, et tõelisuse ja kujuteldavuse vahel on nii õhuke kiht. Mu unenägu oli imeline, sest nägin seal sind ja kõiki sulle kalleid  inimesi. Sa tulid tagasi ja seda jäädavalt. Toimunud oli eksitus ja tegelikult polnudki sa mitte kunagi meie juurest lahkunud, sind hoiti lihtsalt natuke eemal. Terve see unenägu ei lahkunud sa hetkekski minu juurest ja nii me käisimegi kõikide sinu sõprade juures, et tabada nende reaktsiooni ja rõõmu nähes sind taas meie seas. Kõige rohkem kartsime su ema reaktsiooni, aga tundus, et ta juba teadis kõike, mis oli minu jaoks nii kergendav tunne. Loodan,et jõudsid ka tema unenäos käia. Mäletan nii hästi meie unenägu, mis on minu puhul väga uudne kogemus. Tavaliselt olen hommikuks kõik unustanud, aga seekord on kõik nii selgelt meeles. Olen ka varem taolist unenägu näinud võibolla oligi see eelmise aasta hingedepäeva paiku. Kes teab! See unenägu oli tõesti väga reaalne, sest isegi kallistused ja suudlused olid nii hästi tuntavad. See rõõm, mis ma täna öösel tajusin on kirjeldamatu ja mitte mingisuguselgi skaalal võrreldav. Ma olin taas täis armastust.

Ma armastan taolisi unenägusi, sest need suudavad taaskord mu akud täis laadida.

Kõikide su sõprade reaktsioon oli rohkemgi kui positiivne. Oli nii rõõmu, pisaraid ja lõppematut õnnetunnet. Uskumatu oli näha sind siin, meie juures, kallistada sind nii nagu polekski midagi juhtunud. Näha, kuidas oled minust puudust oled tundud, murdis mind lausa jalust. Sinu soojad kallistused ja süles istumised olid kõik nii nagu vanasti. Eilne unenägu valdas mind vaid heade emotsioonidega ja see oli üle pika aja üks imeline tunne. Veetsime aega nagu oleme seda alati teinud, naersime, armastasime ja seiklesime. Nii väga igatsen seda kõike. Heameelega poleks ma sellest unenäost mitte kunagi välja tulnud. Tahaksin sinna igavesti jääda!






Aga miks see siiski oli krahh? Eks ikka seetõttu, et peale sellist reaalset unenägu poleks ma iial osanud oodata, et kui ma hommikul oma silmad avan on kõik korraga kadunud. Kõik minu head tunded ja emotsioonid purunesid hetkega kildudeks. Peale hetkelist kurbuse tunnet pidin siiski endale tunnistama, et ilma sellise unenäota oleksin ma tühi koht või õigemini mu südames oleks tühjus, aga tänu sellise imelise unenäo tõttu valdab mind südamesoojus ja rõõm, kuna mu ingel valvab mind ja kuueb ning teab millal ma teda kõige enam vajan.


Mul on nii hea meel, et sa elad endiselt minus sedasi.