pühapäev, 11. oktoober 2015

Süda lööb hingekella



Küll oleks lihtne elada, kui õnnestuks igal hetkel oma südant kuulata ja südamega otsustada! Kui me seda teeksime, siis oleks palju vähem valesid valikuid, tagantjärele kahetsemist, süütunnet ja süüdistamist. Mina kui üks otsustusvõimetumaid inimesi ei oska kohe kindlasti paljudes olukordades oma südant kuulata. Ma võibolla lihtsalt ei tunne ega kuule seda. Alatihti tunnen endas süüd tehtud valede otsuste tõttu. Kiirustamine ei sobi mulle ja loomulikult on see kaasa toonud halbu valikuid ning otsuseid. Oma südant on võimalik kuulata, vaid siis kui sul on aega otsustada, mõelda ning kaalutleda. Iga elus tehtud otsus on samm edasiseks eluks, ning valede valikute tegemine ei tule sulle kunagi kasuks. Õpi oma kogemustest ja leia tee kuidas kõige paremini saada oma südamega kontakti ning olulised otsused saavad märkamatult tehtud.

Ma tean, mida tähendab see, kui depressioon maadligi vajutab. Olen seda õppinud ja omal nahal kogenud. Aga tihtipeale tunnen, et olen aitamisega ummikus. Mida oskan ma oma tuttavale soovitada? Milliseid praktilisi harjutusi võiksin temaga läbi teha, et ta ometi august välja pääseks? 
Sa ei pea midagi tegema. Ole tema jaoks lihtsalt kohal ja ava oma süda.
Depressioon on seisund, mida ei tohiks mitte keegi läbi elada. Valus ning samas väga tuim teekond, millest jäävad alles vaid vähesed mälestused. Tundetu, loid ning ükskõiksus on peamised tunnusjooned. Mina isiklikult ei taha seda enam mitte kunagi tunda, sest sellest välja tulemine on üsna raske. Peale läbielatut ning mõistuse tagasi saamist lubasin ma iseendale olla alati toeks enda lähedastele, kes peaksid midagi sarnast läbielama. Turgutada neid heade sõnade ja tegudega. Kuid kahjuks pean tõdema, et see polegi nii lihtne kui tundub. Otsemaid õigete sõnade leidmine on üsna raske ning hetkel veel mulle endale valulik. Mäletan väga hästi kui kirjutasin oma lapsepõlve sõbrannale kirja, otsides pisarsilmis õigeid sõnu. See oli raske, kuid ma loodan, et ta sai sellest vähekenegi lohutust. Oma kirjutisest pajatasin ka enda ühes postituses. Teine kogemus, millest pole ma veel tahtnud rääkida on üks väga kurb kõne, mille lõppedes tundsin ma ennast väga kehvasti. Mul oli võimalus olla toeks ning aidata, kuid selle asemel murdusin ka mina ning kaks täiskasvanut inimest lihtsalt nutsid teineteisel pool toru. Tundub,et olen nõu andmises veel toores ning mu mõistus ja süda vajavad kogemusi, et nad suudaksid töötada üheaegselt. Ma teen tööd iseendaga ning peagi usun ja loodan, et olen valmis olema rasketel aegadel teistele toeks.


Ma usun, et sinagi oled tundnud end mõne inimese seltsis väga hästi, samas kui mõni teine inimene tekitab ebamugavust ja sunnib põgenema. Küllap tajume sellises olukorras just teiste inimeste südamelaineid. Me teame, milliste inimestega meile meeldib koos olla, sest nad tekitavad meis soojust, hoitust ja rahulikkust. Samas me ka märkame, kuidas osa inimesi on jahedad, nii et sul tekib tunne, nagu puudutaksid midagi külma. See ongi inimeste tundmine. Mõne isimesega sa lausa vajad suhtlemist, mõnest hoiad aga suure kaarega eemale. 

"Kui oleme rahulikud ja rõõmsad, tegeleme sellega, mida armastame, siis südamest lähtuvad lained on koherentsed ja nii toimivad ka teised organid tõrgeteta. Suureneb vananemisvastaste ja õnnetunnet tekitavate hormoonide tootmine, vererõhk on normaalne, ainevahetus ja immuunsussüsteem toimivad tõhusalt, hingata on kerge."

 "Kõige olulisem on hoida süda avatuna."


Mulle tundub, et avatud südamega inimene on see, kes vaatab suheldes silma; kuulab kogu tähelepanuga ehk on täielikult kohal; kes annab südamest, kuid oskab ka vastu võtta; kes suudab andestada endale oma ebatäiuslikkuse ja aktsepteerida ka teisi inimesi sellisena, nagu need on. Kui sind ümbritsevad heasüdamlikud inimesed, võid kindel olla, et oled õiges kohas ning tugev ja kindel müür su ümber on purunematu. Inimesed, kes oskavad kuulata oskavad ka nõu anda, see on kindel. Me õpime iseenda kogemustest ning mis saab veelgi parem olla, kui suudad ka teiste õppetundidest targemaks saada. Ole abiks iseendale kui ka teistele, kui sulle on selleks võimalus antud. Jagades armastust saad selle ka ise vastu.



"Avatud südamega elamine ei saa olla vaid teoreetiline teadmine, seda tuleb harjutada, harjutada, harjutada... "


Avatud südant iseloomustab julgus võtta risk ja lasta teised inimesed endale lähedale. Nii lähedale, et meie hästi hoitud saladused, nõrkused ja haavatavus paistavad selgelt kätte. Avatud südamega on lihtne kallile inimesele käed ümber kaela panna või vastupidi, tema puudutust nautida. Meie nimetame seda sõpruseks ning usalduseks. Sõbrad suudavad panna su hinge särama. Ma ei saa öelda, et mu süda oleks alati  avatud, sest aegajalt tunnen kuidas mind valdab usaldamatus ning kontollimise vajadus. Elada tuleb nii nagu sa iseendale seda vajalikuks pead. 

Aga uurime natuke ka sellist inimest, kelle süda on "suletud". Ta õlad on longus ja selg küürus. Hingamine on raskendatud, sest rinnakorvi ümber on justkui turvis, mis kaitseb maailma eest. Selline inimene on ehitanud enda ümber "kindlusemüüri", ta hoidub lähedusest, ei talu puudutust ega vaata silma. Ta on rahulolematu ja kibestunud, põues on peidus kadedus ja vimm. Sageli vaevavad seesugust suletud südamega inimest juba eespool jutuks olnud südame- ja hingamisprobleemid. Kui inimene sulgub endasse ega väljenda oma emotsioone, kogunevad need energiablokeeringuna kehasse. Kas peab paika või mitte? Meenutab pigem lumivalgekese muinasjutust kurja võõrasema. Kas tõesti meie hulgas leidub nii hirmsaid nimesi. Kahju

Silmad on ju hinge peegliks!"

Soovi igal võimalusel inimestele mõttes head. Iseäranis neile, kes ärritavad! Mina harjutan seda suure hoolega. Ma ei tea, miks, aga mu pähe ronivad ikka ja jälle kriitilised ja hinnangulised mõtted. Kohe, kui kipun kellegi kohta midagi kriitilist mõtlema, ütlen endamisi: "Ma soovin sulle head". Pinge kehast kaob ja süda muutub kergeks. Huvitav tähelepanek. Selle katsetamine ei võta mul kohe kindlasti tükki küljest. Tahan, et ka minu süda hõljuks.


Üheks keerulisemaks ülesandeks endale oma vigade ja ebatäiuslikkuse andestamine. Me tahame kõigega veatult hakkama saada. Kuid hirm vigade ees paneb südame lukku ja sunnib väljakutsete eest peitu pugema. "Anna ometi hõlpu!". Minu üks suuremaid probleeme, mis vajab kindlasti kohest parandamist. Ma tean väga hästi kuidas hetkega oma süda lukku keerata, muutuda tuimaks nii enda kui ka teiste suhtes. Vead on kerged tulema ning nende toimumist ei suuda ma ka iseendale andestada. Mind valdab viha ning äng. Suutmata uskuda, kuidas ma sain nii loll olla. Olen üsna palju kõrvetada saanud ning seetõttu on ettevaatlikus mu parim sõber. Oma vigade kordamine on andestamatu tegevus, ka iseendale. 

TULEMUS: Õpetused oma eluks



Avatud südamega on lihtne elada – nüüd ma tean, mida tahan, mu suhted teistega on märksa ehedamad kui varem, mu elus on vaid mulle sobivad inimesed ja olukorrad ning vajalikud uksed avanevad kui iseenesest. Mu keha on palju pingevabam, selg sirgem ja hingata on kergem. Aga eks tuleb arvestada sellegagi, et vahel on valus, sest see, et mina olen avatud, ei tähenda, et mulle samaga vastatakse. Ikka on muigajaid, õlakehitajaid, kritiseerijaid, silmitsi tuleb seista pettumise või suhete katkemisega. Ma loodan, et sinul jagub julgust jääda kohale ja avada oma süda ka kõige keerulisemates olukordades. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar