Silmasära

"Inimene, kes ei tea midagi, ei armasta midagi. Inimene, kes ei oska midagi, ei mõista midagi. Inimene, kes ei mõista midagi, ei ole midagi väärt. Aga see, kes mõistab, see ka armastab, märkab, näeb... Mida rohkem on sisemist tarkust, seda suurem on armastus. Need, kes kujutavad ette, et kõik viljad saavad küpseks maasikatega ühel ajal, ei tea viinamarjadest midagi.'' - Paracelsus

Armastus ei ole vaid meelepete või kaunis unenägu, mille nägemist soovime igal öösel. See on päriselt olemas ja me kõik tahame seda ka oma nahal tunda. See on miski, mille saabudes võib muutuda terve meie maailm. Armastus muudab meid, kuid selle sündimiseks peame riskima, isegi kui kõik muutused ei ole kaunid ja lüürilise lõpuga. Iga väike tüdruk unistab armumisest, sellest, et keegi tunneks tema vastu huvi ja et päevad oleksid täis rõõmu, lendlevaid liblikaid ja silmasära. Nad unistavad ideaalsest elust, mida on nähtud nii seebikatest kui ka filmidest, kuid see tõsiasi, et saatusel ei pruugi olla nii positiivseid keerdkäike võib murda igaühe meist. Noored unistavad ja loodavad, kogenumad juba teavad millest ja kellest hoiduma peab. Elukogemused muudavad meid targemaks ja iseteadlikumaks. Armastus on väga ilus, kuid kui me ei oska seda õigel hetkel hinnata võib see tuhmuda ning peagi kaduda. Püüdke leida see õige sära siis, kui ta hakkab vaikselt pimeduses särama.

''Mina olen mina ja sina oled sina. Kui meie teed ristuvad, sünnib sellest ime. Kui me lendame erinevat teed pidi ning kokku ei satu, siis ju pidi nii minema,'' 

Kõik ei pruugi alati nii jääda, inimesed muutuvad, olukorrad muutuvad ning armastus muutub. Midagi halba ei ole, küll aga võib see kukutada meid alla pilvepiirilt, kuhu oleme endale headusest ja armastusest pesa pununud. See headuse pesa on imeliselt kaunis ja hea. Hommikused kaunid äratused, päeval saadud kaunid sõnad ning õhtul soojad käed - see kõik muutub meie jaoks justkui sõltuvuseks, millest me ei soovi terveneda. Meile tundub, et tahaks peatada maailma ja kõik sellisel kujul nagu ta on. Tahaks veel ja veel, kuniks kunagi ei saa küllalt.  Armastus kui sõltuvus ei kõla minu jaoks kuigi ilusana. Mul on tuttavaid, kes hüppavad ühest suhtest teise, seejuures olemata päevagi vallaline. Kuidas on see võimalik? Kas tõesti tunded kellegi vastu kustuvad sõrmenipsuga ja tekivad uue inimese vastu üleöö? Minu jaoks on see võõras. Miks ei suudeta olla üksi, vahelduseks ilma tunneteta. Puhkus on eriline asi ja seda ka oma südames, mida rohkem sa igatsed endale tõelisi emotsioone ja südamesoojust, seda paremini sa oskad seda ka hoida.  Ma ei mõista inimesi, kes hoiavad oma kustunud armastust tagavara variandina ja vaatavad juba uusi lihatükke, keda tulevikus vallutada. Raske aga tõsi. Inimesed on erinevad ja mina hindan neid, kes on hoolivad ja head ning kes mõtlevad iga oma sammu läbi ja ei hüppa tundmatusse, teadmata kuidas see võib teistele halba teha. Kindlasti on armastus kui sõltuvus ka positiivne, ehk kui naine ja mees on leidnud teineteist ja nende eluenergia tuleb just teineteise armastamisest. Mis saab kõlada paremini. 

"Nii nagu sool annab toidule maitset, annab ka riskimine elule tõelise tähenduse." 

Kellegi lähedale laskmine ning tunne, et sellest võib kasvada armastus on justkui valik, kas ostad uue auto või ei. Alati kaasneb risk - sa võid täiega mööda panna. Valida vale margi, mille varuosad on hingematvalt kallid. Taibata mõne aja pärast, et see auto  võtab rohkem kütust, kui oleks arvanud. Armastusega on samad lood. Sa riskid, sest tunne on õige. Ärkad hommikul üles, pöörad pilgu paremale ja tundub, et mitte miski pole kunagi nii õige sinu elus olnud, kui see imeline inimene sinu kõrval. Sa tahaksid uppuda selle inimese sisse ning välja tulemiseks oleks vaja kõrgemaid jõude. Tema embuses muutub maailm hetkega. Kui teie vahel on midagi korrast ära, siis süda valutab füüsiliselt. Sa oled võimetu töötama, sööma, õppima ja elama. Need on read, milles on tõtt rohkem kui olla saab. Kes ei riski, see shampust ei joo. Inimesed on loodud selleks, et nad hoiaksid kokku ja abistaks teineteist. Sümpaatsete inimeste lähedale laskmine on väga oluline samm toredate inimeste leidmiseks. Väärtustage teisi ja hinnake seda, mida nad suudavad sulle anda, sest häid omadusi saab koguda vaid parimatelt. Enda kogemusest oskan öelda vaid seda, et mul oli oma unistuste auto, mis töötas laitmatult. Tema embuses olles muutuski mu maailm hetkega. Armastus on kirjeldamatu tunne ja ma loodan et kõik inimesed saavad seda tunda. 

"Igal asjal tundub siin elus olevat oma aeg ja koht. Kui me õpime usaldama elu, siis ei ole raske riskida ja armastada."