teisipäev, 11. august 2015

Miks küll




 Kriibib. Miski nii tugevasti kriibib mu sees. Vajan aega, vajan mõistmist. Olen sassis nii sassis, et ma ei tunne ise ennast ära. Olen segaduses, tühi. Seda tunnet mis mind valdab on nii keeruline seletada, lihtsalt ei suuda olla. Igatsen, nii väga igatsen, et lausa tahaks midagi enda küljest rebida. Miks tunnen ma ennast nii kehvasti, miks seest nii keerab. Pildid jooksevad silme eest kui filmilint. Süda tahab rinnust hüpata ja rahutus mu sees on nii suur, et ma ei oska lihtsalt mitte kuidagi olla. Tunnen nagu ma elaksin kõik aasta taguse uuesti üle. Nii kriibib. Nii igatsen.
Ma ei suuda mitte kuidagi olla ja mitte mõelda, sest nii valus on. Tunnen puudust kõigest, vajan soojust, kallistusi ja armastust. Vajan sind mu Ingel.







Mu hingel on valus, ta lausa nutab su järele. Ma tean, et oled parimas kohas, sest näed kuidas me sind enda südametes hoiame. Tahan kuulda su häält ja teada kuidas sul läheb. Mu päevad mööduvad ilma sind nägemata, aga mul on mälestused, mis ei kao mitte kunagi. Sa oled minuga ja see on üks asi mis mind veel püsti hoiab. Vajan sind , tunnen kuidas mu jõud saab ajapikku otsa. Mu pea on sassis ja keskenduda on raske. Ma püüan olla tugev seista iseseisvalt ja sirgelt, aga ka mul on vahel nii raske ning tunnen kuidas ma vajun ja vajun. Kallis, sa oled mu taevas, mu hing, mu elujõud. Ma olen tänulik, et olen saanud koos sinuga olla, aga ilma sinuta on nii kuradima raske. Tunnen iga hingetõmbega kuidas ma lihtsalt ei jaksa. Mu päevad on nüüd tühjust täis.






 Ma tahan tänada teid kallid sõbrad, kes te mu päeva vähekenegi kergemaks muutsite. Tänu teile suutsin ma meenutada Jürgenit naeratusega. Ilma teieta ei oleks jäänud mulle sellist kena mälestust. Armastus teie kõigi vastu on tohutu.

Kõik oli nii nagu peab. IDEAALNE


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar