Muutused minus endas

Ma ei ole seda  ise väga tähele pannud, aga kui sulle lähedased inimesed ütlevad siiralt ja ausalt, et olen  palju muutunud, siis see paneb ikka mõtlema küll. Unustasin küsida, et kas siis heas või halvas mõttes, aga sisuliselt sellel ju vahet pole, vähemalt minul. Mulle ei anna see mitte midagi, et olen muutunud jubedamaks inimeseks kui ma varem olin, sest see ettekujutus võib olla lausa kohutav. Loodan, et minu suhtumine ellu on heas mõttes muutunud. Talun paremini stressirohkeid aegu, hindan iga päeva, mis mulle on antud ja samas ei oleks mul ka kahju, kui minuga midagi halba juhtuks. Ma ei põe ega muretse asjade pärast ilmaasjata. Ma ei karda enam mitte midagi, Kui mind ei murdnud üks tugevamaid hoope, mis elu anda võib, siis miks peaks seda miski muu tegema.




Ma ise tunnen mõnd muutust enda juures, aga usun, et need pole nii suured, et teistele märgatavad on. Olen täiskasvanulikum, ma ei lase endale pähe istuda, avaldan oma arvamust ja seisan enda eest. Ma ei tule enam igale ühele suure sammu võrra vastu, teades, et tema ise ei teeks minu aitamiseks mitte kunagi mitte midagi. Valin sõpru ja hindan neid kes mul olemas on. Armastan  oma pere igavesti, ma

lausa kannaks neid kätel, kui see võimalik oleks. Olen enda arusaamades kindel, ega anna mitte kunagi alla. Olen otsustusvõimekam. Enesekindel ja suure südamega tüdruk. Olen õppinud ütlema sõna " ei". Ma ei võta enam asju nii raskelt. Selle õppeaasta esimese sessi elasin ma uhkelt ja sitkelt üle. Ma pole kunagi oma eksamites nii vähe õppinud ja neid nii usinalt ära teinud. Nagu Ma Kaisale üleeile ka ütlesin, siis ma tunnen nagu mind valvaks ja hoiaks keegi. Ma tunnen, et olen endaga nii hästi hakkama saanud tänu Jürgenile. Olen ju alati sessidel olnud mega närvipundal, põdeja ja ülemuretseja. Kehvade tulemuste pärast olen lausa pisaraidki valanud. Nüüd aga kui ma isegi eksamiteks eriti ei õppinud olid mul hindel väga head ja ei mingit eksaminärvi. AITÄH SULLE KALLIS!!!



Mulle nii meeldisid Kaisa sõnad, kui ta ütles mulle;"Teele, see on kindlasti nii."tema usub seda ja Ma ei olegi ainus, kes seda arvab.

See kõik võib tunduda teie jaoks kui üks müstiline ja jabur jutt, aga peamine ongi see, mida mina tunnen ja tean. Peale oma kõige kallima kaotust, tunnen nagu ta juhiks mu elu, suunab mind ja näitab mulle vajalikke asju unenägudes. Üks õhtu kui olin kurb ja hakkasin magama minema palusin ma tal ennast kaissu võtta ja minu unenägusse tulla ja see kõik juhtuski. Nägin nii reaalset und mis viis mind lausa õnnetippu. Kõik põhineski sellel kuidas ta meie juurde tagasi tuli ja kõik olid imestunud. Veetsin temaga terve õhtu, tantsisime kallistasime ja rääkisime. Hommikul olin seevastu kõige õnnetum inimene, sest see kõik mida olin öösel tundnud ja näinud kustus hetkega. See oli uni, seda ei ole ega saagi olema. NIIIII IGATSEN SIND KALLIS.

Minu mõtted

Viimastel päevadel olen olnud taaskord kuidagi katki. Ma ei mõista, miks kõik hooti üle käib. See tunne, kui sa ei oska ega taha midagi teha on suhteliselt piinav. Püüan ennast iga päev võimalikult palju rüppes hoida, et mul tekiks võimalikult vähe aega millelegi mõelda, aga need päevad kui sa ei taha midagi teha, panevad mind ainult asjadele mõtlema, mis toovad kohe kindlasti minu sisse palju kurbust ja mälestusi.



Kui võrrelda oma seisu septembri-oktoobriga, siis võin kindlalt tõdeda, et mul on kergemaks läinud. Päevad ei ole vennad, kord tunnen, et saan hakkama ja võitlemine oma tunnetega muutub kergemaks. Kui mind tabavad, aga need ajad, kui ei oska olla, ei oska tunda, ega elada on kõige kohutavamad. Ma olen tohutult veetnud päevi, kus sõna otseses mõttes on mul hambad ristis. Tekib tunne nagu oleksin suures lumetormis ja sellest läbi trügimine on nii raske, aga ma tean, et ma saan hakkama, Ma pean saama.

Puhata on küll tore, kuid kohati olid need kaks nädalat suhteliselt jubedad. Mulle meeldisid need päevad, kus mul oli tegevust. Käisime Anul külas, Läsnal, laternaid laskmas, Maša juures saunas, piparkooke tegemas, trennis jne. Need kõik tegevused olid mulle väga suureks abiks. Kahe nädala jooksul oli mitmeid päevi, kus valasin pisaraid meenutades sind. Oli hetki, kus käisin sinu juures ja lihtsalt nutsin. See põhjus miks ma arvatavasti haigusest terveks ei tahtnud saada oli see, et käisin külmade ilmadega( ise haige) sinu juures haual. Ma ei suuda ilma sinu uures käimata olla, sest see tunne kui saan sulle ka Kadrinas küünla süüdata tekitab minus hea tunde. Usun, et kui inimesed teaksid, et kui ma maal olen ja  käin iga päev surnuaial, siis imestaksid nad väga. Olen kuulnud mitmest kohast kuidas inimesed imestavad, et olen veel endiselt leinas. Ma ei oskagi seda kommenteerida. Kohe kindlasti ei saa ma öelda, et olen asjadest üle saanud, SEDA KOHE KINDLASTI. Igapäeva elus usun, et minust polegi aru saada, et minuga on selline katastroof juhtunud. Olen inimene, kes hoiab asju endas ja ühel hetkel lihtsalt plahvatas, seetõttu on ka mul hetki, kus lasen oma auru ühekorraga välja. Ma olengi inimene, kes käib pidevalt sunuaial, seda olen ma alati olnud. Nüüd kus ma kaotasin oma elu ühe kõige olulisema inimese, siis ilmtingimata käin ma iga päev tema haual. Ma vajan seda.

 Üks põhjus miks ma viimasel ajal vähem joon on kohe kindlasti see, et inimesed kipuvad oma muresi pudelisse uputama ja ma tõesti ei taha, et see minu juhtuks. Üks päev kui ma suutsin ennast purju juua ja oma sõbrannasi oma juttudega tüüdata oli kohati jube, aga samas mu aur peab ju kuskilt välja tulema. Mul ei olnud selle pärast häbi, see pidi lihtsalt juhtuma, aga kohe kindlasti tarvitan ma vähem alkoholi, ei taha olla ennast haletsev neiu, kes ei oska oma eluga paremat teha kui oma muresi pudelisse uputav tüdruk. Tahan tunda, et siin elus on minu jaoks veel palju oodata ja mul on koht kus olla. Tahan tunda rõõmu igast sekundist ja elada rõõmsat elu. Hetkel ma seda tunda ja nautida ei saa, aga usun, et see ootab mind ees

Igatsus

See kui sa kellegi kõrval magades tahad ta kaissu võtta nii kõvasti kui suudad, see kui sa võid suudelda kedagi ning siis selle hetkeliselt lõpetada teades, et te saate seda igahetk jätkata, see kui keegi hoiab su käest ning sul tekib tunne nagu tahaks laulda maailma kõige ilusamat laulu, see kui sa teda näed ja see teeb su südame soojaks, see kui sa hoolid temast niiväga et oled valmis teda kõiges toetama, see kui sa teda kallistades tahaksid et ta oleks sul nii lähedal kui võimalik, see kui sa käega läbi tema juuste silitades tunned midagi erilist, see kui sa süüa tehes mõtled vaid sellele kas talle see toit maitseb, see kui sa võid hommikul kodu uksest välja astuda teadmisega, et tema ootab sind, see kui sa võid terve päeva tuksi keerata, kui ikkagi jõudes temani on kõik hästi, see kui sa suudad rääkida talle kõigest ilma piinlikuseta, see kui sa võid lihtsalt näha halb välja, teades et teda ei huvita see, see kui sa võid kõike teha erilise südamerahuga, see ongi armastus.

Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!"
Karupoeg noogutas.
Notsu:" Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada."
Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?"
Notsu:" Mind ei ole."
"Nii ei saa olla.", ütles Karupoeg.
"Mina arvan ka nii.", ütles Notsu:, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi."
"Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?"

Need kõik read kirjutasin ma Jürgenile, kui meil sai täis aasta. Nii uskumatu on nüüd neid ridu lugeda ja endale sisendada, et seda kõike enam pole. Jüregn ütles mulle alati, et kui pole sind siis pole ka mind. Kas ma reedan teda, kui püüan oma eluga edasi minna, kas ka mind ei peaks olemas olema??Vähemalt nii ma tunnen.  Ise tunnen ma , et ta on olemas, ta on olemas, seda vähemalt minu südames.

Minu unenäod

Nägin und mida on väga raske kirjedada. Magama minnes palusin ma Jürgenit, et ta tuleks minu juurde, et ta võtaks mind kaissu ja oleks koos minuga. Edasine käekäik on justkui müstika. Ma nägingi meeletult head und, Ta oli minuga, Me kallistasime, tantsisime ja tegime kõik aja tasa mil olime teineteisest lahus. Olime nii õnnelikud, et saame taaskord koos olla. Olime terve unenägu lahutamatult koos. Kõik olid üllatunud, et ta Meie seas jälle tagasi on. Seda õnne on raske kirjeldada. Kui aga hommikul silmad avasin ja reaalsust tajusin, vajusin taaskord sügavale kurbusesse, sest see kõik mis oli öösel toimunud oli nii reaalselt tajutav ja see kui hommikul avastasin, et kõik oli uni kurvastas mind väga. Imelik on loomulikult see, et üldjuhul ei mäleta ma oma unenägusi nii segelt, aga seekord on kõik nii hästi meeles.

 Ma ei teagi kas olla õnnelik, et mul on selliste unenägudega vedanud või siiski neid karta, sest hommikud on minu jaoks väga jubedad. Olen sügaval mõtetes ja tunnen kuidas kõik mu all taaskord vajub.Elaksin tema kaotuse nagu taaskord üle, kuid olen selle poole aasta jooksul endale paksu naha kasvatanud ja nii kergesti ma enam ei murdu. Olen küll kurb ja õnnetu ja seetõttu ma peangi vahepeal enda seest kõik välja laskma. Selliseid unenägusi nähes tunnen ma, et Ta ootab mind. Ta vajab mind sama palju kui mina Teda ja see ongi põhiline. Peale selliste unenägude tunnen ma kohutavat vajadust tema järele. Tahan tunda seda sama õnne ja rõõmu, mis ma tundsin siis kui olin koos temaga. Tahan ainult teda ja teeksin ükskõik mida, et taaskord temaga olla. Kui keegi suudaks vaid mulle karanteerida, et siit lahkudes saaksin ma temaga olla, siis ei mõtleks ma hetkegi, sest  Igatsen sind nii väga kallis.






Seoses , selle postitusega meenub mulle üks lubadus, mille olin Teile kunagi andnud. Pidin kirjutama unenäost, mida Jürgen ja mina oleme näinud. Minu unenägu leidis aset umbes kolm aastat tagasi. Jürgeni oma aga umbes kolmveerand aastat tagasi.
Oma twitteris kirjutas ta selle kohta nii: O hope that this dream doesn't become a reality

See, mida ta nägi juhtuski. Ma küll ei mäleta täpelt kas ta nägi, et mind enam ei ole või hoopis seda, et mina olen üksi, aga see polegi oluline, vaid see, et sellised ünenäod võivadki reaalsuseks saada ja nüüdsest kardan ma iga unenägu mida ma näen. Mäletan kui ta mulle sellest rääkis, ta oli kurb ja ka mina ei uskunud seda mida ta rääkis. Nii kurama kurb võib elu ikka olla. Miks see pidi just meiega juhtuma. Sa olid kõige südamlikum mees ja seda ei unusta ma mitte iialgi. Sa hoidsid neid, kellel oli koht sinu südames. Ma tean seda, sest ka mina olin seal ja see kuidas sa pidevalt mind kätel kandsid on uskumatu tunne. Loodan, et iga naine saab kogeda seda, mida mina tundsin. OLID PARIM

Nii uskumatu kui see ka tunduda võib, siis suhtlen oma unenägudes  Jürgeniga päris tihti  ja see, et ma näen just kodus magades hästi palju unenägusi, mis saavad ka reaalsuseks on kindlasti tänu Temale. Ma ise ei panegi tähele seda, et olin eelnevalt seda kõike unes näinud, vaid teised meenutavad mulle, et Teele sa ju nägid seda unes. Loodan, et näeksin ja mäletaksid neid veel rohkem. Nüüdsest analüüsin ma iga unenägu ja kui saan kedagigi vähegi hoiatada mingi katastroofi eest siis teen seda kindlasti. Võimalik, et hoiatan ilmaasjata, teen seda siiski, sest võin enda kogemustest öelda, et need küll ei pruugi reaalsuseks saada, aga kui saavad, siis pole enam midagi teha, ja see tunne, et miks ma ei teinud midagi on kohutav.

Mu Ingel kõrgel taevavõlvil on kõige armsam. Armastan sind igavesti 

Kallid sõbrad

On käes aeg, kus saame taaskord saata möödunud aasta kus seda ja teist ning võtta vastu uus ja parem. Siinkohal tahan ma tänada kõiki Teid, kes te olete olnud mulle suureks toeks  ja abiks. Kõik, kes te olete mind üle valanud ilusate sõnade ja tegudega.  Ilma Teieta ei oleks ma mitte keegi. Olen väga õnnelik, et mul on nii toredad sõbrad ja meeletult hea perekond. Tänu Teile kõigile olen saanud  oma elu kõige raskematest aegadest jagu.

 Soovin Teile kõigile head uut aastat.

Olete mulle kõik väga kallid