Seoses oma uue eluga (ehk siis tudengist on saanud tööinimene) puutun inimestega pidevalt kokku. Iga mu tööpäev on kardinaalselt erinev. Mina, kui üks vaikne ja häbelik tütarlaps olen nüüdseks kohustatud suhtlema nii ülipositiivsete kui ka üsna negatiivsete inimestega. Selle juures muudab mind väga kurvaks tõsiasi, et inimesed raiskavad nii enda kui ka teiste energiat. Miks lasta enese seest välja negatiivseid lained? Miks on vaja nendega riivata neid, kellel ei ole sellega kokku vaja puutuda? Nendele küsimustele jäängi vastuseid ootama.
Ma naudin inimesi, kes olenemata oma muredest ja hingepiinadest suudavad ennast kaunistada positiivse tuju ja suure naeratusega. Uskuge mind see kandub edasi ka teistele inimestele. Ma pole vist kunagi nii palju inimestega igapäevaselt suhelnud, naeratanud ja rõõmu tundnud. Ma tunnen ise kuidas ma panen enda ümber inimesed naeratama, sest mina teen seda esimesena.
"Südamest tulev naer puhastab hinge" (Vanga)- Ikka öeldakse, et naer on terviseks ja loomulikult pikendab iga naer su eluiga. Siinkohal on oluline panna tähele seda, et inimesed, kes naeratavad vähe teevad seda seetõttu, et neil puudub aeg positiivsetele asjadele mõelda. Nad haletsevad ja masetsevad, mis viitab vaid väga halvasti juhitud eluteele. Igas asjas tuleb leida vaid head ning tänada tuleb selle eest, mis meile on antud ja siis tuleb ka positiivne ellusuhtumine ja lai naeratus. Võtke korrakski aeg maha ja nautige seda mis on teie ümber.
